Riigikogu kiitis eile heaks Soome ja Rootsi NATOga ühinemise protokollid

Riigikogu kiitis eile heaks Soome ja Rootsi NATOga ühinemise protokollid

Riigikogu kiitis eile heaks Soome ja Rootsi NATOga ühinemise protokollid

Riigikogu võttis eile erakorralise istungjärgu teisel istungil vastu seaduse, millega kiitis heaks Soome ja Rootsi ühinemist käsitlevad Põhja-Atlandi lepingu protokollid.

Läbirääkimistel võtsid sõna Marko Mihkelson Reformierakonna, Jaak Aab Keskerakonna, Jaak Juske Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Urmas Reinsalu Isamaa ja Leo Kunnas Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist. Sõna võttis ka välisministri ülesandeid täitev ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt.

Eesti Valitsuse algatatud Soome Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi ühinemist käsitlevate Põhja-Atlandi lepingu protokollide heakskiitmise seadusega kiideti heaks protokollid, mille eesmärk on korraldada Soome ja Rootsi ühinemine Põhja-Atlandi lepinguga, loe ka: Eesti Valitsus esitas Riigikogule ratifitseerimiseks Soome ja Rootsi NATO-ga liitumise protokolli. NATO liikmesriikide alalised esindajad kirjutasid ühinemisprotokollidele alla eile Brüsselis. Pärast allkirjastamist peavad NATO liikmesriigid protokollid oma õiguse kohaselt heaks kiitma. Lisaks Eestile on seda praeguseks teinud Island, Kanada, Norra ja Taani.

Esimese istungi otseülekanne järelvaadatavana:

Teise istungi otseülekanne järelvaadatavana:

Kui protokollid on jõustunud, edastab NATO peasekretär Soomele ja Rootsile ametliku ühinemiskutse. Ühinemisläbirääkimiste ja heakskiitmisprotsessi ajal on Soomel ja Rootsil vaatleja eristaatus, mis tähendab liitlastega sarnast positsiooni, kuid ilma hääleõiguseta. Liituma kutsumise ja liitumise vaheliseks perioodiks on mõlemad riigid saanud USA, Ühendkuningriigi, Prantsusmaa, Saksamaa ja Põhjamaade käest kaitsegarantiid, mis hõlmavad ühiseid tegevusi kaitsevaldkonnas, sealhulgas õppuseid.

Seletuskirja kohaselt suurendab Soome ja Rootsi NATOga ühinemine julgeolekut Põhja-Atlandi piirkonnas ning aitab kaasa ühtse, vaba, demokraatliku ja rahumeelse Euroopa saavutamisele. Samuti tugevdab see oluliselt Eesti ja kogu Läänemere piirkonna julgeolekupoliitilist olukorda.

Foto autor: Erik Peinar, Riigikogu Kantselei


Teema: Soome, Rootsi, NATO, Eesti Valitsus

Lisas: pistik | Lisatud: 07.07.2022 14:06

Vaata lisaks

Täna, 27. detsembril 2025 on Eestis muutliku pilvisusega ilm, sajab vihma ja lörtsi

Täna, 27. detsembril 2025 on Eestis muutliku pilvisusega ilm. Ajuti sajab vihma ja lörtsi, õhtul ka lund. Loodetuul tugevneb mandril 7-12, puhanguti 17, lääneosas kuni 20 m/s, saartel ja rannikul 14-20, puhanguti kuni 27, õhtul 18-25, puhanguti kuni 32 m/s. Õhutemperatuur on 1..6°C.

Ilm muutub laupäeval tuuliseks kogu Eestis, saartel oodatakse eriti ohtlikku tormi

Keskkonnaagentuur hoiatab, et laupäeval, 27. detsembril, jõuab Eestisse väga tugev tormituul. Lääne-Eesti saartele ja Läänemere põhjaosale on väljastatud kolmanda taseme ehk eriti ohtliku ilma hoiatus, mis viitab suurele kahjude ning eluohtlike olukordade riskile.

Täna, 26. detsembril 2025 on Eestis selge ja vähese, kohati vahelduva pilvisusega sajuta ilm

Täna, 26. detsembril 2025 on Eestis selge ja vähese, kohati vahelduva pilvisusega sajuta ilm. Õhtul pilvisus lääne poolt alates tiheneb ning kohati on udu. Puhub loode- ja põhjatuul 4-10, puhanguti 14, Virumaa rannikul puhanguti kuni 16 m/s, õhtu poole tuul nõrgeneb. Õhutemperatuur on 1..7°C, õhtupoolikul langeb.

Miks klaviatuur on QWERTY, mitte tähestiku järjekorras?

Kui vaatame arvuti- või kirjutusmasina klaviatuuri, tekib paljudel loogiline küsimus: miks tähed ei ole paigutatud lihtsas tähestikulises järjekorras? Selline lahendus tunduks ju palju loogilisem ja kergemini õpitav. Vastus peitub aga rohkem kui 150 aasta taguses tehnoloogias ja inimkäitumises.

Sünnipäeva e-kaardid

Saada tervitused digitaalselt e-kaardiga nii kaugele kui lähedale ja tee kõik rõõmsaks!

Sünnipäeva luuletused

Otsid luuletust või salmi, et see lisada kaardile, siit leiad kindlasti sobiva!

Jõuluvanale jõululuuletused leiad Pistikust