Eesti ostab USA-lt kuus HIMARS mitmikraketisüsteemi

Eile, reedel 2. detsembril allkirjastas Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse (RKIK) peadirektor Magnus-Valdemar Saar Ameerika Ühendriikide kaitsekoostööagentuuriga DSCA lepingu mitmikraketisüsteemide HIMARS hankimiseks, mis on oluline võimearendus Eesti kaudtulevõimekuse arendamisel. Relvasüsteemid ostetakse Ameerika Ühendriikidelt ning relvatootjaks on Lockheed Martin. Lepingu kogumaksumus on üle 200 miljoni dollari.

„Eesti kaitse-eesmärkide saavutamiseks tegeleme igapäevaselt meie kaitsejõudude relvastuse ja laskemoona uuendamisega. Meil on hea meel, et koostöös liitlastega, saame uute mitmikraketiheitjate tegutsemisvõimekuse puhul tagada süsteemide ühtesobivuse USA ja teiste liitlastega,“ märkis RKIK peadirektor Magnus-Valdemar Saar.

Tegemist on Eesti läbi aegade suurima relvahanke projektiga. „Lepingu raames hangib Eesti lisaks relvasüsteemile ka laskemoona, sidelahendusi, väljaõppe-, logistika- ning elutsüklilahendusi. Paketis sisalduvad erineva efektiga rakette, mille laskeulatus on 70-st kuni 300 kilomeetrini,“ lisas RKIK relvastuse kategooriajuht Ramil Lipp.

„Mitmikraketiheitjad HIMARS on uus oluline samm Eesti kaitsevõime arendamisel. See võimaldab mõjutada vastast otsustavalt juba enne, kui ta satub kontakti meie jalaväeüksustega. Tegemist on standardse süsteemiga NATOs, mis võimaldab igakülgset koostööd teiste NATO liitlastega, ning sobitub hästi üleüldisesse NATO ühendtuletoetuse võrku,“ ütles kaitseväe peastaabi võimeloome jaoskonna ülem kolonelleitnant Kaarel Mäesalu.

Lisaks Eestile hangib endale mitmikraketisüsteemi HIMARS endale ka Läti ning Leedu. Ameerika Ühendriigid on Ukrainale andnud mitmikraketisüsteeme, kus need on aidanud täppislöökidega purustada Vene sõjaväe moonaladusid, transpordisõlmi ja juhtimiskeskusi kaugemal kui Ukraina senikasutatud haubitsate laskeulatus.

USA-poolne relvasüsteemi rahastus on osa mahukast julgeolekupaketist, mille USA on suunanud Ukraina ja NATO idatiiva riikide kaitsevõime tugevdamiseks. USA on toetanud erinevaid kaitsealaseid arenguid Eestis, viimase viie aasta jooksul on finantstoetus erinevate hangete ja taristuprojektide jaoks olnud 228 mln dollarit. Varasemalt on julgeolekuabi kasutatud suurekaliibrilise laskemoona varude täiendamiseks.

Esimesed tarned toimuvad 2024. aastal.

Uudise foto: Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus

Teema: NATO

Lisas: pistik | Lisatud: 03.12.2022 16:23

Vaata lisaks

Täna, 21. juulil 2026 Eestis pilves selgimistega, mitmel pool vihma, kohati äikest

Täna, 21. juulil 2026 on Eestis pilves selgimistega ilm. Mitmel pool sajab vihma, kohati on äikeseoht. Puhub kirde- ja põhjatuul 5-12, rannikul puhanguti kuni 18 m/s, Kagu-Eestis muutliku suunaga tuul 2-7, õhtu poole tuul kõikjal nõrgeneb. Õhutemperatuur on 13..18, Kagu-Eestis kuni 21°C.

WordPress 7.0.2 uuendusega kiireloomulised turvaparandused kahele ohtlikule haavatavusele

WordPress avaldas versiooni 7.0.2, mis keskendub täielikult turvalisusele ning parandab kaks tõsist haavatavust. Arendajad soovitavad kõigil veebilehtede omanikel uuendus esimesel võimalusel paigaldada.

Kiirmaksete tulevik Põhjamaade online-kasiinodes: mida toob Brite ja avatud pangandus

Eesti on üks maailma kõige sularahavabamaid riike. Pood, parkla, bussipilet, arstivisiidi tasu, maksuameti tagastus: enamik meist ajab need asjad korda telefoni, kaardi või e-identiteediga, ilma et rahakotti üldse avaks. Just seetõttu ei ole eestlasele midagi imelikku lubaduses, et raha liigub kontolt kontole mõne sekundiga.

Täna, 20. juulil 2026 on Eestis oodata pilves selgimistega ilma

Täna, 20. juulil 2026 on Eestis oodata pilves selgimistega ilma. Mitmel pool sajab hoovihma, keskpäeva paiku Põhja-Eestis sajuhood hõrenevad. Õhtu poole jõuab Lõuna-Eestisse ja Liivi lahe ümbrusesse laiem sajuala, on äikest, tugevaid vihmahooge ja võimalik ka rahe. Tuul pöördub kõikjal kirdesse ja tugevneb 5-11, puhanguti kuni 14, rannikul 17 m/s. Õhutemperatuur on 17..21, Kagu-Eestis kuni 23°C.