Eesti majanduse langus jätkus teises kvartalis 1% kahanemisega
Statistikaameti värsketel andmetel vähenes sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2024. aasta teises kvartalis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 1%. Jooksevhindades moodustas SKP teises kvartalis 9,8 miljardit eurot.
Statistikaameti rahvamajanduse arvepidamise tiimijuht Robert Müürsepp tõi välja, et erinevalt sellele eelnenud kvartalitest näitas majandus teises kvartalis mitmeid paranemise märke. „Suurimatest tegevusaladest oli majandusele sel perioodil tugev negatiivne mõju vaid kaubandusel ja ehitusel. Töötleva tööstuse panus jäi eelmise ja tänavuse aasta teises kvartalis samaks ning oli nullilähedane,“ lisas Müürsepp. Positiivse poole pealt paistis tema sõnul peamiselt silma kinnisvaraalane tegevus.
Lisandväärtus vähenes viimase pooleteise aasta aeglaseimas tempos, kahanedes teises kvartalis 1,7%. Lisandväärtus tekib, kui lahutada ettevõtete käibest (rahvamajanduse arvepidamise kontekstis toodangust) tootmissisenditele minevad kulud. Aeglustumise tingis eelkõige mittefinantssektori ettevõtete käekäigu mõningane paranemine – sektori lisandväärtus vähenes 2,2%. Finantssektori lisandväärtus kahanes seejuures 3,4%.
Sarnaselt kahele eelmisele kvartalile oli majandusele selgelt positiivse mõjuga jätkuv maksulaekumise kasv. Suurenes nii käibemaksu kui ka mitmete aktsiiside laekumine.
Eratarbimine jätkas aga esimese kvartali rütmis, vähenedes 1,3%. Eelkõige kahanesid kodumajapidamiste kulutused rõivastele ja jalatsitele. Samuti vähenesid märgatavalt transpordile ja mitmesugustele kaupadele ning teenustele minevad kulud. Mõningal määral kasvasid kulutused finants- ja kindlustusteenustele, toitlustusele ja majutusele ning eluasemele.
Valitsemissektori lõpptarbimine suurenes 1,1%. Võrreldes eelmise aastaga on sektori palgakasv küll aeglustunud, kuid tervishoiu ja hariduse eestvedamisel on see siiski peamine tegur sektori lisandväärtuse kasvul.
Investeeringud kasvasid teises kvartalis 7,9%. Peamine positiivne panus tuli mittefinantsettevõtete investeeringutest muudesse hoonetesse ja rajatistesse, mis suurenesid 64,9%. Suurima negatiivse mõjuga olid taas kodumajapidamiste investeeringud eluruumidesse. Need vähenesid 19,2%.
Teises kvartalis paranes ka väliskaubanduse käekäik. Nii eksport kui ka import küll jätkuvalt vähenesid, kuid nüüd vaid vastavalt 1,6% ja 0,3%. Kaubavahetus eraldi vaadatuna kahanes mõlemal suunal veel mõne protsendi võrra. Teenuste eksport aga pöördus tagasihoidlikule kasvule ning ka teenuste import jätkas suurenemist sarnaselt esimesele kvartalile. Netoeksport püsis positiivne kolmandat kvartalit järjest.
Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP jäi võrreldes selle aasta esimese kvartaliga samale tasemele ning vähenes võrreldes eelmise aasta teise kvartaliga 1,3%.
Allikas: Statistikaamet
Teema: Majanduslangus, Majandus
