Emajõe veetase Tartus ületab järgnevate tundide jooksul kriitilise veetaseme
Emajõe veetase ületab Tartus järgnevate tundide jooksul kriitilise veetaseme, milleks on 254 cm üle jaama graafiku nulli (32,31 m EH2000 ehk merepinnast). Keskkonnaagentuur väljastas selle kohta I taseme üleujutusohu hoiatuse.
Emajõe veetase ületab järgnevate tundide jooksul kriitilise veetaseme, milleks on 254 cm üle jaama graafiku nulli (32,31 m EH2000 ehk merepinnast). Keskkonnaagentuur väljastas I taseme üleujutusohu hoiatuse.
Täna kella 11 seisuga oli veetase 253 cm ning tõusu kiirus umbes 1 cm tunnis. Veetaseme tõus on põhjustatud jää- ja lobjakaummistusest Tartust allavoolu ning hommikuks olid Tartusse jõudnud väga suured lobjakapangad. Veetaseme kiire tõus algas nädalavahetusel tasemelt 225 cm üle Tartu hüdromeetriajaama graafiku nulli.
Tartu linn on asunud sulgema kraave ja truupe, mis võivad kõrgvee tõttu hakata voolama tagurpidi, ehk hoovide ja linna poole. Vajadusel hakatakse vett suletud truupide tagant ära pumpama. Emajõgi võib linnas kohati tõusta üle kallaste ja ujutada üle kaldaäärsed kõnniteed. Ajutised liiklusmärgid on paigaldatud Kroonuaia silla alustele jalgteedele ja Atlantise trepistikule. Palume Tartus liikujatel olla ettevaatlikud ning mitte minna jõe äärde õhukesele moodustunud jääle. Soovitame vältida jõeäärseid kõnniteid.
Olukorra taandumise kohta ei saa hetkel veel prognoosi anda, sest jääummistuste korral on hüdroloogilise mudeli prognoos ebatäpne, jääolude ja lobjaka teke ja lagunemine jões ei ole prognoositav. Antud juhul tuleb olukorra hindamiseks tugineda lihtsalt varasematele sarnastele olukordadele, kui taoline jää- ja lobjakaummistus on üldjuhul kestnud 2 kuni 5 päeva ning sellega kaasnenud veetaseme tõus ulatunud kuni 40 sentimeetrini. Tõenäoliselt jääb seekord veetaseme maksimum vahemikku 260-270 cm.
Keskkonnaagentuur kutsub inimesi üles ettevaatusele ja hoiduma liikumisest üleujutatud kaldaaladel. Kõrge veetase ja kiire vool võivad silmale küll tunduda vaatemängulised, kuid kätkevad endas siiski ohtu. Jäised kaldad on libedad ja vesi jääkülm, kiire veevool võib vette sattunu viia kaldast eemale või jääkatte alla. Jää võib olla habras ning vee sügavus selle all teadmata. Kaldaäärsele jääle sattudes võib jää kalle olla jõe poole, jääummistuse lahenemisel ja veetaseme alanemisel kaldub jää veelgi rohkem jõe poole ning oht vette libiseda on väga suur.
Uudise foto: Hendrik Kuusk (Tartu linna avalike suhete osakond)
