
Eesti õhuvägi sai kätte esimesed keskmaa õhukaitsesüsteemid IRIS-T SLM
Eesti õhuvägi astus olulise sammu riigi õhukaitsevõime tugevdamisel, kui 22. juunil jõudsid Ämari lennubaasi esimesed Saksamaal toodetud keskmaa õhukaitse-raketisüsteemid IRIS-T SLM. Tegemist on seni Eesti kaitseväe käsutuses olnud õhutõrjesüsteemidest märksa suurema tegevusulatuse ja kõrgusega relvasüsteemiga.
Õhukaitsedivisjon võttis süsteemid vastu pärast seda, kui need soetas riigi kaitseinvesteeringute keskus (RKIK) Saksamaa kaitsetööstusettevõttelt Diehl Defence. Uued raketisüsteemid võimaldavad kaitseväel mõjutada õhuohtusid senisest kaugemal ja kõrgemal ning reageerida erinevat tüüpi õhurünnakutele.
Õhuväe ülema brigaadikindral Riivo Valge sõnul on tegemist olulise verstapostiga Eesti õhukaitse arendamisel. Kuigi süsteemide täieliku kasutusvalmiduse saavutamiseks tuleb läbida väljaõppeperiood, tähendab IRIS-T SLM kasutuselevõtt märkimisväärset kvalitatiivset hüpet Eesti õhukaitsevõimes.
IRIS-T SLM on mõeldud eelkõige lennukite, helikopterite ja tiibrakettide tõrjumiseks. Süsteem suudab sihtmärke tabada kuni 40 kilomeetri kaugusel ja kuni 20 kilomeetri kõrgusel. See annab Eesti õhukaitsele võimaluse katta oluliselt suuremat ala kui seni kasutusel olnud lühimaa õhutõrjesüsteemid.
Kaitseminister Hanno Pevkuri sõnul on IRIS-T SLM ennast juba tõestanud Ukrainas, kus süsteemi on edukalt kasutatud erinevate õhurünnakute tõrjumisel. Ministri hinnangul on tugev õhukaitse tänapäevase riigikaitse üks keskseid komponente, mis aitab kaitsta nii elanikke, sõjalisi üksusi kui ka kriitilist taristut.
RKIK peadirektor Elmar Vaher märkis, et tegemist on 2023. aastal Eesti ja Läti poolt ühiselt sõlmitud hanke esimese suurema tulemusega. Eesti on hankinud kokku kolm IRIS-T SLM tuleüksust. Esimene süsteem on nüüd kohal ning ülejäänud kaks jõuavad Eestisse järgmise aasta jooksul.
Üks IRIS-T SLM tuleüksus koosneb tavaliselt radarist, tulejuhtimiskeskusest ja rakettide laskeseadmetest. Lisaks kuuluvad komplekti erinevad toetusvahendid, sealhulgas hooldus-, remondi- ja ümberlaadimismasinad. Süsteemi mobiilsus võimaldab seda kiiresti ümber paigutada vastavalt olukorra arengule.
Õhukaitsevõime arendamine on osa laiemast reformist, mille käigus loodi 2023. aasta juulis õhuväe koosseisu uus väeüksus – õhukaitsedivisjon. Divisjoni ülesanne on tagada Eesti õhuruumi kaitse ning viia läbi aktiivõhukaitse operatsioone koostöös teiste kaitseväe üksuste ja liitlastega. Esimesed õhukaitsedivisjoni ajateenijad alustavad teenistust juba tänavu juulis.
Uute keskmaa õhukaitsesüsteemide saabumine tähistab Eesti kaitsevõime arengus olulist etappi ning tugevdab nii riigi enda kui ka NATO kollektiivset kaitsevõimet Läänemere piirkonnas.
Video uudistes

Uudise fotod: Eesti Kaitsevägi / n-srs/OR-4 Maria Tammeaid
Teema: Õhutõrje, Riigikaitse, NATO, Iris-T, Eesti Kaitsevägi, Eesti






