Tartu maakohus mõistis Olerexi ja selle juhi valeandmete esitamises süüdi
Tartu maakohus tunnistas kütusemüüja AS Olerexi ja ettevõtte juhi Andres Linnase süüdi teadvalt valeandmete esitamises. Kohus määras Olerexile kahe miljoni euro suuruse rahalise karistuse ning Linnasele 360 477 euro suuruse rahalise karistuse. Kohtuotsus ei ole veel jõustunud.
Süüdistuse kohaselt andis Andres Linnas 2022. aasta detsembris Olerexi töötajatele korralduse esitada Keskkonnaametile ning Maksu- ja Tolliametile valeandmeid Eestisse saabunud kütuse kohta. Ettevõte deklareeris ligikaudu 9000 tonni diislikütust taastuvtoorainel põhineva kütusena, kuigi süüdistuse järgi oli tegelikult tegemist fossiilse päritoluga diislikütusega.
Kohus leidis, et kütuse andmebaasi esitatud teave oli ebaõige, sest kütuse bioloogilist päritolu kinnitavatel vastavussertifikaatidel kajastatud andmed ei vastanud tegelikkusele. Sertifikaadid olid ostetud eraldi välisriigist ega olnud seotud Eestisse saabunud diislikütusega.
Kohtu hinnangul teadis Olerex, et selliste sertifikaatidega ei ole võimalik täita Eestis kehtivat biokohustuse nõuet.
Samuti pidas kohus tõendatuks, et Andres Linnas oli ettevõttes oluliste otsuste tegemise juures ning teadis 2022. aastal biokohustuse täitmisega seotud asjaoludest. Linnasel oli ettevõttes allkirjaõigus ja tema nõusolekuta ei olnud võimalik lepinguid sõlmida.
Lisaks rahalistele karistustele mõistis kohus Olerexilt välja üle 70 000 euro ning Linnaselt üle 40 000 euro menetluskulusid.
Kohtuotsus ei ole jõustunud ning seda on võimalik edasi kaevata.
Olerexi biokütuse nõuete rikkumine ulatub mitme aasta taha
Olerexi vastu algatatud kriminaalasi sai alguse 2022. aasta lõpus Eestisse saabunud kütusepartiist. Sama aasta 30. detsembril saabus Eestisse tanker, mille lastist võttis Maksu- ja Tolliamet proovi. Analüüs näitas, et tegemist oli tavalise talvise diislikütusega.
Ligikaudu kaks nädalat hiljem esitas Olerex ametiasutustele andmed, mille kohaselt oli tankeriga Eestisse toodud taastuvtoorainel põhinevat diislikütust ehk HVO-d. Sellise kütuse deklareerimine oleks võimaldanud ettevõttel näidata, et 2022. aastaks kehtestatud biokütuse osakaalu nõue oli täidetud.
Eestis kehtis 2022. aastal kütusemüüjatele nõue tagada, et vähemalt 7,5 protsenti tarbimisse suunatud vedelkütuste energiast pärineks taastuvatest energiaallikatest. Nõude eesmärk oli vähendada transpordisektori sõltuvust fossiilkütustest ja kasvuhoonegaaside heidet.
Keskkonnaamet oli juba 2022. aasta jooksul juhtinud Olerexi tähelepanu sellele, et ettevõttel võib biokütuse osakaalu nõue täitmata jääda. Sama aasta 20. detsembri seisuga oli ettevõte täitnud nõutavast biokütuse osakaalust vaid ligikaudu ühe protsendipunkti.
2023. aasta juunis otsisid Keskkriminaalpolitsei ja Keskkonnaameti ametnikud läbi Olerexi peakontori. Uurimise käigus kontrolliti, kas ettevõte oli esitanud ametiasutustele teadlikult valeandmeid, et vältida biokütuse nõude täitmisega seotud kohustusi.
Olerexi on biokütuse osakaalu nõuete rikkumise eest karistatud ka varem. 2021. aasta rikkumise eest määrati ettevõttele 12 000 euro suurune trahv. 2022. aasta biokütuse osakaalu nõude täitmata jätmise eest määras Keskkonnaamet ettevõttele esialgu kaheksa miljoni euro suuruse trahvi, kuid kohtuvaidluse tulemusel jõustus 2024. aasta novembris Riigikohtu otsusega 300 000 euro suurune rahatrahv.
2025. aasta veebruaris saatis prokuratuur kohtusse eraldi kriminaalasja, milles süüdistati Olerexi ja Andres Linnast teadvalt valeandmete esitamises.
Nüüdseks on Tartu maakohus teinud selles kriminaalasjas süüdimõistva otsuse, kuid selle jõustumiseni ei ole kohtuvaidlus lõplikult lõppenud.
Teema: Politsei
