Piiriehitus on Eesti üks suurimaid investeeringuid julgeolekusse selle nimel, et inimestel oleks Eestis turvaline elada. Esimese lõigu ehitustööd said alguse 2020. aastal 23,5 kilomeetri pikkusel piirilõigul Eesti, Läti, Venemaa kolmikpunktist kuni Luhamaa piiripunktini. Esmajärjekorras alustati piiriehitustöid just sel maismaalõigul, kuna ohuhinnangute järgi on tegu kõige problemaatilisema piirilõiguga. Nobe ehitustöö ja soodsad ilmaolud viisid selleni, et planeeritud kolme aasta asemel said esimese etapi ehitustööd valmis aasta varem. Loe ka Kagu-Eestis sai valmis esimene etapp piiriehitusest
Iga aastaga muutub Eesti online kasiinode valik aina mitmekesisemaks. Kui varem tegutsesid turul ainult mõned üksikud tuntud nimed, siis nüüdseks eristuvad erinevad platvormid juba väga selgete omaduste ja tugevuste poolest. Mõni panustab boonustele, teine kiirusele, kolmas lihtsusele või ausamatele tingimustele.
2026. aasta esimene täisnädal toob endaga kaasa selguse ja uue rütmi otsimise. Pühadejärgne aeg aitab tasapisi naasta igapäevaellu, kuid nüüd juba teistsuguse tunnetusega. Planeediseisud soosivad teadlikke otsuseid, realistlikke plaane ja väikeste, kuid kindlate sammude astumist. See ei ole kiirustamise nädal, vaid aeg, mil pannakse alus kogu aasta suunale.
Statistikaameti andmetel tootsid Eesti tööstusettevõtted 2025. aasta novembris püsivhindades 3,4% rohkem toodangut kui 2024. aasta samas kuus. Tööstuse kolmest sektorist kasvas toodang mäetööstuses 10% ja töötlevas tööstuses 4,5%, kuid kahanes energeetikas 8,7%.
Täna, 6. jaanuaril 2026 Eestis pilvisus kõikjal tiheneb. Mitmel pool sajab lund, saartel sekka ka lörtsi, rannikul kohati tuiskab. Ida- ja kagutuul tugevneb 4-10, saartel ja rannikul puhanguti kuni 15 m/s. Õhutemperatuur on -4..-10, Kirde-Eestis kuni -14, saartel ja kohati läänerannikul 0..-3°C.
6. jaanuaril on kirikukalendri järgi see päev, kui kolm Hommikumaa tarka ehk kuningat leidsid Jeesuslapse. Eesti rahvakalendris tähistas see jõuluaja lõppu, olles ühtlasi jõuluaja viimane püha. Sel päeval eestlased tõid veel õlgi tuppa, sõid pühade aja toite ja täitsid muid jõulukombestiku tavasid. See on ka päev kui viiakse välja jõulukuusk.
Kolmapäev 14. jaanuar
Taliharjapäev
14. jaanuaril tähistatakse Taliharjapäeva. Taliharjapäev alustab kalendripühade rida, mida on peetud talveharjaks (paavlipäev, tõnisepäev, küünlapäev) ja mille kohta arvati, et see päev murrab talve selgroo. Taliharjapäeval peab pool loomatoitu alles olema, et sööta jätkuks kevadeni ning sellest päevast liigub aeg kevade suunas. Varases kalendrikirjanduses seostatakse taliharjapäevaga lume sulama hakkamisega. Soomlased ja karjalased on näiteks väitnud, et karu pöörab siis teise külje ning hakkab teist käppa imema.
Laupäev 17. jaanuar
Tõnisepäev
17. jaanuaril tähistatakse Tõnisepäeva, tuntud kui ka ka jõuluemapäev. Tõnisepäev on nimetuse saanud katoliku kui ka õigeusu kirikus pühakuna austatud Antonios Suure mälestuspäeva järgi, mida katoliku kirik 17. jaanuaril tähistab. Tõnisepäeva peetakse talve keskpaigaks. Tõnisepäeva ilma järgi ennustati suvist heinaaega.
