Inimese kõht toodab iga päev seedimiseks ligikaudu 1.5 - 2 liitrit maohapet
Me kipume mõtlema maohappest kui millestki, mis aitab lihtsalt toitu lagundada, kuid tegelikult on tegemist uskumatult võimsa ja täpse süsteemiga. Maohape koosneb peamiselt vesinikkloriidhappest (HCl) ning selle happesus on võrreldav autode akuvedelikuga – pH umbes 1.5 - 3. Selline tugev hape on hädavajalik selleks, et lagundada valke väiksemateks osadeks ja aktiveerida seedimiseks vajalikud ensüümid, näiteks pepsiin.
Veel üks üllatav fakt: hoolimata oma söövitavast tugevusest ei tee see hape tervele maole tavaliselt kahju. Selle põhjuseks on spetsiaalne limakiht ja pidev lima tootmine, mis kaitseb mao sisepinda. Kui see kaitsekiht kahjustub (näiteks stressi, alkoholi või teatud ravimite tõttu), võivad tekkida haavandid.
Lisaks seedimisele on maohappel ka kaitsefunktsioon. Paljud bakterid ja parasiidid, mis satuvad koos toiduga kehasse, hävivad just mao happelises keskkonnas. Nii on meie kõht kui esimene „turvavärav“, mis hoiab ära paljusid infektsioone.
Maohappe tootmine ei ole pidev – see sõltub toidukordadest, närimist alustavast refleksist ja isegi sellest, mida me haistame või näeme. Näiteks isuäratav lõhn või vaatepilt võib juba enne söömist stimuleerida hapet tootma, valmistades keha ette toidu seedimiseks.
Seega pole meie kõht pelgalt „toidupaun“ – see on peenelt reguleeritud ja väga võimas süsteem, mis töötab ööpäevaringselt, et meid toita ja kaitsta.
