Kuidas sisustada elutuba nii, et ruumi jääks ka elamiseks
Elutuba võib olla suur ja ikkagi tunduda kitsas. Sageli ei ole probleem ruutmeetrites, vaid selles, kui palju mööblit ja muid asju on aja jooksul ruumi kogunenud. Diivan, kapp, laud, riiul, paar tooli, veel üks väike laud – eraldi võttes võib iga ese tunduda vajalik, aga kokku hakkavad need vahel elutoast endast rohkem ruumi võtma kui inimesed.
Mugav elutuba ei pea olema tühi ega rangelt minimalistlik. Seal võivad olla raamatud, mängud, taimed, pleedid ja kõik muu, mis kodu päriselt koduseks teeb. Küll aga tasub jätta ruumi ka liikumiseks, külalistele, hobidele ja lihtsalt olemiseks. Mõnikord annab kõige rohkem juurde just see, kui mõni nurk jääb meelega täitmata.
Alusta sellest, mida elutoas päriselt vaja on
Enne uue mööblieseme ostmist tasub korraks kõrvale jätta küsimus, mida elutoas tavaliselt „peaks” olema. Palju kasulikum on mõelda sellele, mida selles konkreetses kodus tegelikult tehakse. Kas õhtud mööduvad peamiselt televiisori ees, loetakse palju, mängitakse lauamänge, võetakse sageli külalisi vastu või peab elutuba vahel täitma ka töötoa rolli?
Kui vajadused on selged, muutub ka mööbli valimine lihtsamaks. Kõike ei pea ostma komplektina ega ainult sellepärast, et kuskil on veel vaba sein. Mõni pere vajab suurt diivanit ja korralikku söögilauda, teine kasutab hoopis rohkem raamaturiiuleid ja väikest lugemisnurka. Hea elutuba ei vasta etteantud nimekirjale – see sobib nende inimestega, kes seal päriselt elavad.
Üks hea istekoht võib olla parem kui terve komplekt
Elutuba ei vaja tingimata suurt hulka istumiskohti, eriti kui enamik neist seisab suure osa ajast tühjana. Sageli töötab ruum paremini siis, kui mööblit on vähem, kuid iga ese on valitud kindla põhjusega. Üks mugav tugitool võib anda rohkem kui terve lisakomplekt, mis võtab küll palju ruumi, kuid ei muuda tuba tegelikult kasutatavamaks.
Paigutus loeb siin sama palju kui mööbliese ise. Akna, raamaturiiuli või väikese laua kõrvale seatud tugitool võib luua omaette lugemis- või puhkenurga, ilma et ülejäänud elutuba peaks selle pärast ümber korraldama. Kui ruumi on vähe, tasub eriti jälgida, et istekohtade vahele jääks piisavalt liikumisruumi ega tekiks tunnet, et mööbel on üksteise otsa lükatud.
Hea istekoht ei pea täitma ainult tühja nurka. Selle mõte on anda inimesele koht, kus tal on päriselt mugav olla.
Mitme otstarbega mööbel aitab ruumi vabana hoida
Kui üks mööbliese saab täita mitut ülesannet, ei pea iga vajaduse jaoks eraldi eset juurde tooma. Väike laud võib olla korraga nii kohvitassi, sülearvuti kui ka lauamängu koht ning panipaigaga pink aitab hoida käepärast asju, mis muidu hakkaksid riiulitele või põrandale kogunema.
Sama põhimõte töötab hästi ka suuremate mööbliesemete puhul. Kui elutoas tuleb aeg-ajalt külalisi majutada, võib praktiline diivanvoodi külalistele olla mõistlikum kui eraldi voodi, mis seisab suurema osa ajast kasutuseta. Igapäevaselt on tegemist tavalise istumiskohaga, vajadusel saab sellest aga kiiresti magamiskoht.
Mitme otstarbega mööbel ei tähenda, et iga ese peaks tegema viit asja korraga. Piisab sellest, kui mõni valik aitab ruumi paindlikumalt kasutada ja jätab rohkem vaba pinda inimestele endile.
Vaba ruum ei ole raisatud ruum
Elutuba ei pea olema täidetud selleks, et tunduda valmis. Mõnikord teeb toa mugavamaks hoopis see, et mõni sein jääb vabaks, mööbliesemete vahele jääb õhku ja põrandal on ruumi liikuda. See annab võimaluse tõsta vajadusel lauda, tuua külaliste jaoks lisatool või lihtsalt kasutada tuba eri viisidel ilma, et iga muutus nõuaks ümberkorraldust.
Kõige parem elutuba ei ole see, kuhu on kõige rohkem asju ära mahutatud, vaid see, kus inimestel endil on hea olla. Mööbel võiks toetada igapäevaelu, mitte seda kitsamaks teha. Kui ruumi jääb ka spontaansusele, liikumisele ja muutustele, hakkab elutuba päriselt töötama kodu keskpunktina.
