Riik käivitab korterelamute tehaselise renoveerimise pilootprojekti

Riik käivitab korterelamute tehaselise renoveerimise pilootprojekti

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning KredEx valmistavad ette pilootprojekti, mis loob eeldused korterelamute rekonstrueerimise kiirendamiseks ja selle maksumuse vähendamiseks.

Peagi saab riigi toel korda teha tüüpprojektiga ehitatud korterelamuid, kasutades selleks tehases eeltoodetud elemente.

Majandus- ja taristuminister Taavi Aas lausus, et Eestis on palju korterelamuid, mis on ehitatud nõukogude ajal elamuehituskombinaatides tüüpprojektidega. „Paljud neist vajavad nüüdseks rekonstrueerimist ja kuna need on sarnaselt valmistatud, on mõistlik neid ka sarnaselt renoveerida tehases valmistatud soojustuselementidega,“ ütles minister.

MKM ja KredEx töötavad välja toetuse, mille abil plaanitakse korda teha umbes 20 tüüpprojekti järgi ehitatud kuni viiekorruselist korterelamut. Neile toodetakse tehases katuse- ja välisseinaelemendid, mis sisaldavad juba soojustust, aknaid ja ventilatsioonisüsteemi, mistõttu tuleb ehitusobjektil teha vaid elementidega seotud viimistlus- ja paigaldustööd ning vajadusel majasisesed renoveerimistööd.

Taavi Aasa sõnul aitab selline meetod täpsemalt ette planeerida materjali kulu ja vähendada renoveerimistöödele tavapäraselt kuluvat aega. „Suurem kiirus ei tule aga kvaliteedi arvelt, vaid võidame aega tänu automatiseerimisele,“ märkis ta. „See on oluline, sest renoveerimistöid tehakse ikka tavaliselt siis, kui ka elanikud majas sees elavad, aga nii on võimalik nende igapäevast elu võimalikult vähe häirida. Hinnanguliselt peaks ühe elamu juures kestma elementide paigaldamisega seotud tööd vaid kuni kuu aega.“

Toetuse taotlusvoor on suunatud korteriühistutele, mis asuvad enne 1993. aastat tüüpprojektiga ehitatud kuni viiekorruselises kortermajas. Maja peab olema ehitatud Mustamäe, Õismäe, Lasnamäe, Annelinna või „hruštšovka“ tüüpprojekti järgi. Toetus eraldatakse voorupõhises taotlusvoorus, kus taotlejate paremusjärjestus moodustub eelkõige energiakasutuse alusel.

KredExi eluaseme- ja energiatõhususe osakonna juht Triin Reinsalu märkis, et toetusmäära suuruseks saab 50 protsenti tööde maksumusest. „Kuna tegemist on Eestis täiesti uue meetodiga, siis valib KredEx toetust saavatele ühistutele projekteerija ning ehitaja avaliku konkursi teel. Loodetavasti annab see ühistutele suurema julguse ja kindluse üheskoos riigiga innovatsiooni panustada,“ sõnas Reinsalu.

Pilootprojekti idee kasvas välja mõne aasta eest valminud Tallinna Tehnikaülikooli näidismajast Akadeemia teel, mis rekonstrueeriti tehases eeltoodetud puitelementidega. „Sellisel lähenemisel on perspektiivi aidata meil kiiremini jõuda pikaajalises rekonstrueerimisstrateegias seatud eesmärgini, et aastaks 2050 tuleks Eestis korda teha 14 000 korterelamut,“ lausus minister Taavi Aas. „Samuti on valmistatavad paneelid kõrge ekspordiväärtusega, kuna sarnaseid tüüplahendusega elamuid on ehitatud enne 1993. aastat paljudes Euroopa riikides.“

Pilootprojekt käivitub sügise jooksul, KredEx teavitab taotlusvooru avamisest eraldi.

Lisas: pistik | Lisatud: 25.08.2020 10:34 | Uuendatud: 25.08.2020 10:34

Vaata lisaks

Tugev vihmasadu uputas Pärnu piirkonnas tunnelid, mitu teelõiku on suletud

Täna, reedel, 4. septembril Pärnumaad tabanud tugev vihmasadu on põhjustanud üleujutusi ning sundinud sulgema mitu tunnelit. Transpordiamet hoiatab liiklejaid, et vee alla on jäänud nii Audru viadukti alune teelõik kui ka Pärnu linnas asuvad jalakäijate tunnelid.

Täna, 4. septembril 2026 on Eestis ennelõunal peamiselt pilves ilm, sajab vihma

Täna, 4. septembril 2026 on Eestis ennelõunal peamiselt pilves ilm. Sajab vihma, sadu on mitmel pool tugev. On äikeseoht. Pärastlõunal loode poolt alates pilved ja sadu hõrenevad. Tuul pöördub saartelt alates lõunakaarest põhjakaarde 3-9, rannikul puhanguti kuni 13 m/s, Lõuna-Eestis ennelõunal lõuna- ja edelatuul puhanguti 15, Pärnumaa rannikul 18 m/s. Õhutemperatuur on 13..18°C.

Eesti majanduse seis osutus arvatust paremaks, tänavu jätkus majanduskasv

Eesti majanduse viimaste aastate käekäik on olnud seni arvatust parem. Uute andmete põhjal selgus, et varem langusaastaks peetud 2022. aastal Eesti majandus tegelikult kasvas. Kasv jätkus ka tänavu, kuigi teises kvartalis majanduse hoog mõnevõrra rauges.

Eesti keskmine palk tõusis 2243 euroni, Tallinnas ületas see 2600 euro piiri

Eesti keskmine brutokuupalk oli tänavu teises kvartalis 2243 eurot, mida on 5,5 protsenti ehk 117 eurot rohkem kui eelmise aasta samal ajal. Mediaanpalk kerkis samal ajal 1840 euroni, selgub statistikaameti värsketest andmetest.

Sünnipäeva e-kaardid

Saada tervitused digitaalselt e-kaardiga nii kaugele kui lähedale ja tee kõik rõõmsaks!

Sünnipäeva luuletused

Otsid luuletust või salmi, et see lisada kaardile, siit leiad kindlasti sobiva!