Eesti majanduse seis osutus arvatust paremaks, tänavu jätkus majanduskasv
Eesti majanduse viimaste aastate käekäik on olnud seni arvatust parem. Uute andmete põhjal selgus, et varem langusaastaks peetud 2022. aastal Eesti majandus tegelikult kasvas. Kasv jätkus ka tänavu, kuigi teises kvartalis majanduse hoog mõnevõrra rauges.
Värskendatud statistika muudab senist pilti Eesti majanduse käekäigust märgatavalt. Kui varasemate andmete järgi langes majandus 2022. aastal ja püsis sellele järgnenud aastatel nõrgana, siis täiendavate andmete lisandumisel tehtud revisjon näitab majanduse tugevamat seisu.
Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütiku Madis Abeni sõnul tehakse statistikas revisjone igal aastal, kuid seekord oli korrektsioon tavapärasest suurem.
Tema hinnangul võis varasemast statistikast tekkinud negatiivne majanduspilt mõjutada ka ettevõtjate ja tarbijate kindlustunnet ning seeläbi nende majandusotsuseid.
Majanduskasv aeglustus teises kvartalis
Ka 2025. aasta majanduskasv osutus varem hinnatust kiiremaks ning 2026. aasta esimesel poolel sai kasv veel hoogu juurde.
Tänavuse aasta esimeses kvartalis kasvas Eesti majandus 2,9 protsenti. Teises kvartalis aeglustus kasv 1,8 protsendini.
Rahandusministeeriumi hinnangul võis teise kvartali nõrgemat tulemust mõjutada Lähis-Idas puhkenud kriis. Sellega kaasnenud kütusehindade järsk tõus ja suurenenud ebakindlus mõjutasid nii tarbijate kui ka ettevõtjate käitumist.
Samas näitavad mitmed majandusnäitajad taastumise jätkumist.
Töötlev tööstus näitab taastumise märke
Eksporditurgude olukorra paranemine on aidanud taastuda Eesti töötleval tööstusel. Ettevõtted on uute töötajate palkamisel veel ettevaatlikud ning kasutavad rohkem renditööjõudu, kuid sektori kasumlikkuse paranemine võib tulevikus kaasa tuua ka püsivate töökohtade lisandumise.
Positiivseid märke on näha ka ekspordis. Kaubavedu Eesti traditsioonilistele eksporditurgudele Soome ja Rootsi on kasvamas. Mõlemas riigis on nõudlus olnud viimastel aastatel nõrk, mistõttu nende turgude taastumine on Eesti eksportivate ettevõtete jaoks oluline.
Maksumuudatused suurendasid inimeste sissetulekuid
Majandusele annab tänavu hoogu ka tulumaksukoormuse vähenemine. Rahandusministeeriumi arvutuste järgi suureneb keskmist palka teeniva inimese maksudejärgne sissetulek selle mõjul ligi kümnendiku võrra.
Paljude töötajate puhul lisandub sellele palgatõus. Viimasel ajal on töötasu aastane kasv püsinud üle viie protsendi.
Sissetulekute kiire suurenemine ja suhteliselt tagasihoidlik hinnatõus jõudsid aasta esimesel poolel ka eratarbimisse, kuid tarbimise kasv jäi sellele vaatamata mõõdukaks.
Olulise osa kasvust andis sõidukite ostmine, mille puhul mängis rolli madal võrdlusbaas. Kiiresti suurenes ka vaba aja kaupade ja teenuste tarbimine.
Teises kvartalis muutusid inimesed aga taas ettevaatlikumaks. Rahandusministeeriumi hinnangul võis tarbimisjulgust vähendada Lähis-Idas puhkenud uus konflikt ja sellega kaasnenud ebakindlus.
Kindlustunne on taas paranemas
Ettevõtjate ja majapidamiste kindlustunne on üldjoontes paranenud juba paar aastat, kuigi kevadine rahvusvaheline kriis põhjustas ajutise tagasilöögi.
Alates maist on optimism taas kasvanud. Rahandusministeeriumi hinnangul on seetõttu olemas eeldused, et Eesti majandus jätkab lähikvartalites mõõdukat kasvu.
Värsked andmed annavad seega Eesti majanduse viimaste aastate arengust senisest positiivsema pildi: varasem majanduslangus osutus väiksemaks või mõnel juhul kasvuks ning ka 2025. ja 2026. aasta majandusnäitajad on näidanud taastumise jätkumist.
Teema: Statistika, Majandus
