Eesti keskmine palk tõusis 2243 euroni, Tallinnas ületas see 2600 euro piiri
Eesti keskmine brutokuupalk oli tänavu teises kvartalis 2243 eurot, mida on 5,5 protsenti ehk 117 eurot rohkem kui eelmise aasta samal ajal. Mediaanpalk kerkis samal ajal 1840 euroni, selgub statistikaameti värsketest andmetest.
Palgad kasvasid aastaga kõigis Eesti maakondades, kuid kasvutempo erines piirkonniti märgatavalt. Kõige kiiremini suurenes keskmine brutopalk Ida-Virumaal, kus kasv ulatus kaheksa protsendini. Hiiumaal tõusis palk seitse protsenti. Põlva-, Jõgeva- ja Valgamaal jäi aastane palgakasv seevastu nelja protsendi lähedale.
Kõrgeimat keskmist palka maksti jätkuvalt Harjumaal, kus brutokuupalk ulatus teises kvartalis 2488 euroni. Tartumaal oli keskmine palk 2285 eurot. Mõlemas maakonnas kasvas töötasu aastaga ligikaudu viis protsenti.
Tallinnas oli palgatase maakondade keskmisest veelgi kõrgem. Pealinnas töötavate inimeste keskmine brutokuupalk ulatus 2611 euroni, võrreldes 2479 euroga aasta varem. Seega suurenes Tallinna keskmine palk aastaga ligikaudu 5,3 protsenti.
Info- ja sidetehnoloogia valdkonnas läheneb keskmine palk 4000 eurole
Tegevusalade võrdluses teenisid kõige rohkem info ja side valdkonna töötajad. Seal ulatus keskmine brutokuupalk 3837 euroni. Aastaga kasvas palk selles sektoris 3,6 protsenti.
Peaaegu sama kõrgele jõudis keskmine palk elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamise tegevusalal, kus see oli 3783 eurot. Selles sektoris toimus ühtlasi üks suuremaid palgahüppeid – aastaga kerkis keskmine töötasu 19,6 protsenti.
Statistikaameti juhtivanalüütiku Krista Vaikmetsa sõnul mõjutab suurt kasvuprotsenti muu hulgas madal võrdlusbaas, sest aasta varem oli sektori palgakasv vaid 0,8 protsenti. Samuti on näitajat mõjutanud energiasektori ettevõtetes toimunud restruktureerimised.
Kõige madalamaks jäi keskmine brutopalk majutuse ja toitlustuse valdkonnas, kus see oli 1389 eurot. Muude teenindavate tegevusalade keskmine palk oli 1430 eurot. Mõlemas valdkonnas kasvas töötasu aastaga siiski ligikaudu neli protsenti.
Suurematest tegevusaladest suurenes keskmine brutopalk töötlevas tööstuses kuus protsenti, kaubanduses 5,7 protsenti ja ehituses 5,1 protsenti.
Palgatöötajate arv aastaga vähenes
2026. aasta teises kvartalis oli Eestis kokku 588 710 palgatöötajat. Seda on 5183 inimese võrra vähem kui eelmise aasta samal perioodil.
Kõige rohkem inimesi töötas töötlevas tööstuses – 101 085 palgatöötajat ehk ligikaudu 17 protsenti kõigist palgatöötajatest. Hulgi- ja jaekaubanduses koos mootorsõidukite ja mootorrataste remondiga töötas 85 548 inimest.
Haridusvaldkonnas oli 64 578 ning tervishoius ja sotsiaalhoolekandes 48 619 palgatöötajat.
Võrreldes tänavuse esimese kvartaliga palgatöötajate arv siiski suurenes. Teises kvartalis oli neid 8611 võrra rohkem, mida statistikaamet seostab muu hulgas hooajatöötajate arvu kasvuga.
Mediaanpalk tõusis 1840 euroni
Keskmisest palgast madalamaks jäi brutopalga mediaan, mis oli teises kvartalis 1840 eurot. Aastaga suurenes mediaanpalk 6,1 protsenti ehk 106 euro võrra.
Mediaanpalk näitab summat, millest pooled palgatöötajad teenivad vähem ja pooled rohkem. Seetõttu kirjeldab see palgajaotuse keskpunkti ega ole väga kõrgetest või madalatest palkadest nii tugevalt mõjutatud kui aritmeetiline keskmine.
Keskmise palga ja mediaanpalga erinevus oli teises kvartalis 403 eurot.
Statistikaameti andmetes arvestatakse töötamise asukohaga, mitte inimese elukohaga. Näiteks Tallinnas töötava, kuid mõnes Tallinna lähivallas elava inimese töötasu kajastub Tallinna palgastatistikas.
2026. aastal suurenenud maksuvaba tulu mõju brutopalga statistikas ei kajastu, sest maksuvaba tulu mõjutab eelkõige inimese kätte jäävat netosissetulekut.
Teema: Keskmine palk, Statistika, Eesti
