Eesti inimeste ohutunnetus koroonaviiruse leviku suhtes on viimastel kuudel mitmekordistunud

Eesti inimeste ohutunnetus koroonaviiruse leviku suhtes on viimastel kuudel mitmekordistunud

Eesti inimeste ohutunnetus koroonaviiruse leviku suhtes on viimastel kuudel mitmekordistunud

Kui juulis pidas koroonaviiruse levikuga seotud olukorda endiselt kriitiliseks vaid 17% elanikest, siis augustis 37% ning septembris juba 55% Eesti inimestest.

Vaata ka: Koroonaviirus maailmas ja Eesti koroonaviiruse kaart ja statistika

Eesti inimeste toetus praeguste meetmetega jätkamisele on kõrge, meetmete karmistamist pooldab 34% elanikest, selgub sotsiaalministeeriumi tellimusel Turu-uuringute AS-i 10.-13. septembril tehtud küsitlusest.

30% Eesti elanikest arvab, et terav kriis on möödas, kuid peab säilitama valvsust ja järgima ohutusabinõusid ning 2% usub kriisi täielikku möödumist. Kümnendik elanikest, keskmisest sagedamini 35-49-aastased ning teistest rahvustest Eesti elanikud, on seisukohal, et olukord polegi kriitiline olnud ning sellele on üle reageeritud. Keskmisest kõrgem aga on ohutunnetus viiruse leviku osas vanuserühmas 65+ ning eestlaste seas.

Elanike toetus praeguste meetmetega jätkamisele on suur - kõrge nakkusohuga riikidest saabunutele karantiini kehtestamist peab vajalikuks 86%, piiranguid meelelahutusasutustele 88%, piiranguid sise- ja väliüritustele 82% ning avalikus ruumis teiste inimestega distantsi hoidmist 79% elanikest. Alkoholi müügipiiranguid baarides ja restoranides toetab 64% elanikest. Vastuseis alkoholi müügipiirangutele on erinevate Eesti regioonide võrdluses kõrgeim Tallinnas.

Samas kasvab nende inimeste hulk, kes soovivad meetmete karmistamist. Kui veel juulis pooldas kehtivate meetmete karmistamist 16%, siis augustis juba 29% ning septembris 34% elanikest. Eestlased toetavad meetmete karmistamist pisut sagedamini kui teistest rahvustest Eesti elanikud.

Inimeste hoolsus koroonaviiruse leviku pidurdamiseks antud ametlike juhiste järgimisel on pisut suurenenud - 59% elanikest peab enda sõnul meeles ja järgib kõiki ametlikke juhiseid (juulis 52% ning augustis 55%). Keskmisest hoolsamad on juhiste järgimisel naised, eakad, eestlased ning Lõuna-Eesti elanikud.

„Kuna eakad on riskirühmaks, kellel koroonahaigus võib kulgeda raskemalt, on nende kõrgem ohutunnetus ning hoolsus meetmete järgmisel mõistetav,“ kommenteeris tulemusi Turu-uuringute AS-i uuringujuht Vaike Vainu. „Mõned esimestest juulikuistest koroonakolletest asusid Tartus, mistõttu Lõuna-Eesti elanike ohutunnetus viiruse leviku suhtes kasvas juba augustis.“

Kõige levinum meede, mida viiruse leviku piiramiseks rakendatakse, on käte hügieeni eest hoolitsemine. Maskide kandmine on võrreldes augustiga küll kasvanud (9%→16%), kuid elanikkonnas tervikuna siiski veel vähelevinud. Siiski väljendab 85% elanikest valmidust maski (vähemalt teatud olukordades) kasutada, sealjuures kõrgeim on valmidus kanda maski arsti juures (selleks oleks valmis 76% elanikest), ühistranspordis (68%) ning kaubanduskeskustes/kauplustes (62%).

Mobiilirakendusest HOIA on kuulnud 86% elanikest, oma telefoni on selle enda sõnul laadinud viiendik küsitluses osalenutest. Rakenduse allalaadinuid on keskmisest vähem vanemates vanuserühmades, teistest rahvustest elanike seas ning Lääne-Eestis. Selle peamisteks põhjusteks on usu puudumine rakenduse efektiivsusesse ning tunnetatud vajaduse puudumine.

„Tunnetatud vajaduse puudumine tähendab siinkohal seda, et inimene ei pea rakenduse kasutamist vajalikuks seetõttu, et väidab end mitte liikuvat rahvarohketes kohtades ja teadvat täpselt, kellega kokku puutub,“ ütles Vaike Vainu. „Samas on see kindlustunne petlik, kuna viiruse levikuks võib piisata lähikontaktist ka ainult ühe inimesega – ning et koroonahaigus võib olla asümptomaatiline, ei pruugi ka lähedased oma varasematest kokkupuudetest koroonahaigega ega nakkusohtlikkusest teadlikud olla.“

Ligi 80% Eesti inimestest valmistub teadlikult viiruse teise laine tulekuks, sealjuures 55% püüab oma tervise eest rohkem hoolitseda, 32% paneb raha kõrvale, 30% püüab rohkem välja puhata, ning 24% varub desinfitseerimisvahendeid. Riigipoolset tuge oodatakse ennekõike testitegemise võimaluse tagamise (43%), eriarstiabi kättesaadavuse tagamise (41%) ning sissetuleku vähenemisel rahalise toe tagamise näol (39%). Võrreldes eestlastega peavad teistest rahvustest Eesti elanikud olulisemaks rahalise toe ning toiduabi tagamist, samas kui eestlased peavad võrreldes teisest rahvusest Eesti elanikega sagedamini oluliseks isikukaitsevahendite kättesaadavuse ning testimisvõimaluse tagamist.

44% Eesti inimeste sõnul on koroonaviirusega seotud olukord vähendanud nende enda või nende perekonna sissetulekuid (augustis 49%), 37% hinnangul on koroonaviirusega seotud olukord halvendanud ka nende (pere) majanduslikku toimetulekut – sealjuures kui eestlaste seas on see osakaal 29%, siis teistest rahvustest elanike seas 52%. Eesti elanikest 21%-l on praeguse sissetulekute taseme juures raske hakkama saada.

Keskmisest sagedamini puudutab sissetulekute vähenemine 35-64-aastasi ja ametialase staatuse järgi oskustöölisi. Teistest rahvustest Eesti elanikke on sissetulekute vähenemine juba alates eriolukorra algusest puudutanud enam kui eestlasi, ning ka sissetulekute taastumine on nende puhul olnud aeglasem kui eestlaste puhul. Vaike Vainu sõnul on siin üheks põhjuseks struktuursed erinevused eestlaste ning muudest rahvustest elanike tööhõives – muudest rahvustest inimesed töötavad eestlastest sagedamini madalatel ametipositsioonidel, kus koondamisi ning palkade vähendamist tuli tõenäoliselt ette sagedamini.


Teema: Koroonaviirus

Lisas: pistik | Lisatud: 24.09.2020 15:05 | Uuendatud: 24.09.2020 15:05

Vaata lisaks

Täna, 25. aprillil 2024 on Eestis pilves ja vihmane ilm, kohati võib sekka tulla lörtsi

Täna, 25. aprillil on Eestis pilves ja vihmane ilm, kohati võib sekka tulla lörtsi. Õhtu poole sajud harvenevad ning Kirde- ja Põhja-Eestis tekib udu. Puhub idakaare tuul 4-10, põhjarannikul kirdetuul 8-12, puhanguti kuni 17 m/s, pärastlõunal lõuna poolt alates tuul järk-järgult nõrgeneb ja pöördub õhtuks mandril edelasse, saartel põhjakaarde 3-9 m/s. Õhutemperatuur on 2..7, Kagu-Eestis kuni 9°C.

Välisriigi maksupoliitika välismaa online kasiinodes

Eestis tegutsevad kasiinod omavad vajalikke litsentse Maksu- ja Tolliametilt, kes peab nende üle ka järelvalvet. Eestis on hasartmängude mängimine võib-olla mõnevõrra tulusam, kui mõnel pool mujal, kuna hasartmängudest saadud võitude pealt Eestis makse maksma ei pea. Seda muidugi juhul, kui tegemist on Eesti kasiinoga, kellel on EMTA litsents.

Täna, 24 . aprillil 2024 on Eestis pilves selgimistega ilm, kohati sajab hoovihma

Täna, 24 . aprillil on Eestis pilves selgimistega ilm. Kohati võib sadada hoovihma. Puhub lõunakaare tuul 3-8, puhanguti kuni 11 m/s, õhtuks pöördub idakaarde ja nõrgeneb sisemaal ajutiselt 1-7 m/s. Õhutemperatuur on 4..10°C.

Maitsestatud närimistubaka maailmas navigeerimine: Ekspertnõuanded ja valikud

Navigeerimine maitsestatud närimistubaka maailmas nõuab arusaamist nii toote ajaloost kui ka tervisemõjudest. Närimistubakas, mille ajalugu ulatub põlisameeriklasteni, on üks vanimaid tubakatoodete tarbimise viise. Tänapäeval on see laialdaselt levinud mitmes kultuuris, kus seda peetakse tihti suitsetamisele ohutumaks alternatiiviks. Maitsestamiseks kasutatakse erinevaid aineid, nagu puuviljade vesileotised, mesi ja vürtsid, mille eesmärk on sageli varjata tubaka loomupärast maitset ja muuta toode tarbijale meeldivamaks.

Mängi online mänge

Kaardimängud, puzzled, mahjong, võidusõit ja palju muud meelelahutust nii suurtele kui väikestele poistele ja tüdrukutele

Sünnipäeva e-kaardid

Saada tervitused digitaalselt e-kaardiga nii kaugele kui lähedale ja tee kõik rõõmsaks!

Sünnipäeva luuletused

Otsid luuletust või salmi, et see lisada kaardile, siit leiad kindlasti sobiva!

Teine Maailmasõda | Tihend | Silver | Motokross Online | EYTK | Vormel-1.ee | Ralliportaal.ee | WordPressi uudised ja õpetused