Eesti ja Soome sõlmisid uue LNG ujuvterminali koostööleppe
Eesti majandus- ja taristuminister Taavi Aas ja Soome majandusminister Mika Lintilä allkirjastasid eelmise nädala lõpus vastastikuse mõistmise memorandumi, mis paneb paika raamistiku veeldatud maagaasi vastuvõtuvõimekuse loomiseks kahe riigi koostöös.
„Headel naabritel on mõistlik suuri energiaprojekte ellu viia piiriüleselt. Tegutseme Soomega ühisel gaasiturul ning uue maagaasi tarneallika tagamine on praegu meile mõlemale vajalik, et saaksime tugevdada energiajulgeolekut kogu piirkonnas ning teha lõpparve Venemaa päritolu gaasi tarbimisega,“ ütles Taavi Aas.
Aprilli alguses tuli uudis, et Eesti ja Soome plaanivad kasutusele võtta ühise LNG terminali, loe ka: Eesti ja Soome võtavad kasutusele ühise LNG terminali (8. aprill), selle tingis uus julgeolukord Euroopas ning otsus lõpetada Vene gaasi kasutamine, loe ka: Eesti loobub Vene gaasi kasutamisest (7. aprill 2022)
Allkirjastatud ühiste kavatsuste memorandum sätestab, et ühine gaasi varustuskindluse projekt viiakse ellu võimalikult kiiresti, kuid hiljemalt 2022. aasta lõpuks. Plaan on rentida ujuvterminal, mille taasgaasistamise võimekus aastas on vähemalt 30 teravatt-tundi. Riigid jagavad terminali kulud proportsionaalselt sellega, kui palju kumbki gaasi kasutab.
Ujuvterminali piirkonda toomisega tegelevad Eesti süsteemihaldur Elering ja Soomes Gasgrid. Plaani kohaselt tegutseb ujuvterminal edaspidi riigis, kelle terminali teenindav taristu valmib kiiremini ning edaspidi paikneb Inkoo sadamas.
Minister Aas rõhutas, et LNG ujuvterminali piirkonda toomine on ajutine varustuskindluse tagamise projekt. „Tegutseme praegu selle nimel, et saaksime juba eeloleval talvel hakkama ilma Venemaa päritolu gaasita. Olukord Euroopa gaasiturul on järjest ettearvamatum, ning muutub lausa päevadega. Seetõttu on mõistlik vajaliku kiire ajutise LNG vastuvõtuvõimekuse loomise ülesanne anda riikide gaasisüsteemihalduritele, kelle ülesandeks on gaasi varustuskindluse tagamine. Lahenduse ajaline kestvus sõltub sellest, mis ajaks kinnitavad piirkonnas kanda juba pikaajalisemad turupõhised lahendused.“
Järgmise sammuna allkirjastavad Elering ja Gasgrid koostööleppe. Paralleelselt valmistatakse ette Paldiskisse kai ehitust ning käivad läbirääkimised sellega seotud tingimuste osas, samuti ujuvterminali rendiks.
Teema: Soome, LNG gaas, Eesti Valitsus
