Võrumaa uudised

Joba 20. kõrd peeti minevä puulpäävä Mooste mõisan lina- ja käsitüülaatu. Seo om laat, kon egä aasta hainakuu perämädsel puulpääväl saa ümbrekaudnõ rahvas kokko, et mõisa tegemiisi uudista, kultuuriprogrammi kaia ja laadukaupa osta. Tsipakõsõ proovitas laaduga avvu seen hoita ka Mooste kandilõ umast linakasvatust. Seo om vast suvõ kõgõ inämb sündmüisi täüs nädälivaihtus. Loe edasi Lina- ja käsitüülaat Moosten

Kaika suvõülikuuli peetäs timahavva 38. kõrda ja seokõrd Navil. Külän, miä om võro kultuuri jaos andnu hulga tähtsit inemiisi egält elualalt, a kohe suvõülikuul viil inne jõudnu ei olõ. Suvõülikooli rektri om Timmi Talis, kiä om Timmide suguvõsa noorõmbast põlvõst, erialalt aoluulanõ ja pidä väega tähtsäs võro keele mõistmist ja edesiandmist. Saami kokko 15. põimukuu pääväl kell 11 Padari Ivari küünü all Koroli talun. Loe edasi Kaika suvõülikuuli peetäs 15. põimukuu pääväl Navil

Oll’ pilvealonõ päiv. Taiva hall hoitsõ minno kimmähe maad ligi. Loe edasi Must’kamõts

Mi maja oll’ häste tii veereh. Tuudaigu liiku tii pääl mustlaisi voori. Loe edasi Mõnutunnõ

Paganamaa seenetark Mürgü Marje om peris õigõlõ ütelnü: ku tahat teedä, kon omma kikkaseenekotussõ, kae, kohe omma mõtsan sisse sõkutu suurõ raa. Näi säändsit suuri rato uma silmäga, ku ütspäiv ummi kikkaseenekotussit üle kaema lätsi. Vast kümne vai esiki paarikümne aasta iist mõtli, miä saa sis, ku koolõsõ är nuu inne sõta sündünü vanamehe, kiä kõiki seenekotussit tiidvä ja hummogu varra uma tsõõri är tegevä. Loe edasi Kikkaseenemõtsan

Tinavanõ jaaniõdak oll’ kül väega illus. Es sata vihma, oll’ parajalõ lämmi ja kihulaisi trehvsi nägemä kah mõnda ütsikut. Loe edasi Õnnõlik siilipere

1986. aasta põimukuu nakas’ pääle suuri vihmuga, Piusa ja Võhandu aiva üle. Loe edasi Kaemi üle ola tagasi: põimukuu edimäne puul

Seol nimel om Eestin 145 kandjat. Nimest om Eesti perekunnanimeraamadu käsikirän kirutanu Kallasmaa Marja. Nimi panti kolmõn mõisan Liivimaal.  Võrumaal panti Wardja Mooste mõisan Vardja Hansu perrele. Loe edasi Priinime lugu: Vardja

Üldäs, et vahtsõnõ om ärunõhtõt vana. Vahtsõnõ suvi nakas’ pääle, a jo tä – parhillanõ – om kimmäle mõnõ inneskidse suvõ muudu. Jalkan tetti vahtsõt ilmameistrit Ameerikan, panti mugu pärmi manu ja valmis tä sai. Loe edasi Midä vahtsõt sünnüs?

Vahtsõst tarvitamine on põra teedäki vääga moodun. Ku vähämb prahti tiit, saavat ilma iiba lämmäs minekile kimmämbält vasta nakada.  Aastõidõ iist, ku mi oma kemmergu saina pääle lille jaos poti löüse, tuust vahtsõst tarvitamisest viil vääga huuga es kõnõlda, aga sääne annum, konh mõni torujupp purus lännü ja medä õigõn paigan enämb tarvitada ei saa, kõlbas lillipotis armõdu häste. Loe edasi Esimuudu lillipott