Võrumaa uudised

  Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm. Loe edasi Parm tsuskas: uhkõ rõiva sälgä!

Valimi esi!   Ma kuuli raadiost, et kõik inemise tahaki ei valima minnä. Näil ollõv poliitikast viländ. Vet ma olõ kah nännü nall’u, et poliitikil olõ-i ei süänd ei munnõ ja näil võit pää ja perse är vaihta, ilma et midägi arvu saia olõs. A poliitik om kah kunagi inemine olnu. Mi kõik võissi esihinnäst [...] Loe edasi Muda Mari pajatus

Kirsikivi   Väikuliina tütrik viidi suvõl maalõ imä sõbranna poolõ. Sõbrannal oll’ kah väiku poig, kellega tütrik sai mängi. Inne minekit karist’ imä tütärd, et kaegu ette, maal om egäsugumaidsi ohtõ, sääl ei või väega julgõlõ toimõnda. Ja oll’gi: nigu lehmä laudast vällä lasti, läts’ tütrigul süä nii kur’as, et ossõ tull’ pääle. Õnnõs läts’ [...] Loe edasi Tossu Tilda pajatus

- Mis sa naid korssit, neo ajava ullis ja löövä kõtu vallalõ?- A naa omma nii ilusa, verevä ja täppe täüs.Kruusi Jussi pilt, Reinerti Elmo tekst Mu vanaesä oll’ pall’u aastit Tsiberi vangilaagriin. Kõtt oll’ kõik aig tühi ja tä käve kõgõ mõtsu piten, et siini kor’ata. Külä päält sai vähä poslamaslat (päävälilliõli) ja [...] Loe edasi Seenepruuvja

Seo lugu om elost hindäst. Kõik jant trehväs’ veidü nall’akalõ, periselt om asi nall’ast kavvõl. Pildikastist hõigati vällä, et kõik inemise saava vabatahtligult är anda uman koton vai kuurin vai lauda takan vai kon viil videlejä sõjaaigsõ laskmisriista ja kõik laskmisõga ütte käüjä kraami. Meil oll’ kah vana kuuri lahkmisõst vällä tulnu plekist karbi täüs [...] Loe edasi Püssäkuuli

Nimme Morel kand Eestin 113 inemist ja taa panti kolmõn mõisan. 1809. aastagal Erästvere mõisan panti seo nimi Jakapi Hansi Jaani kodapoolidsõperrele. Tegeligult om opõtaja Roth edimält kirja pandnu nime Topps ’tops’, a sõs tuu maha tõmmanu ja asõmalõ kirutanu Morel. Hingelugõmisõn 1826 omma Jaani poja Hindrik ja Aadam kirja pantu nimekujuga Murrel. Murõlit seo [...] Loe edasi Priinime lugu: Morel ja Murel

ARVUSTUS • Kübärä Kristi luulõkogo «Tei tuu tii» om nigu baidevei. Võtat poodih peio, massat raha ar, otsit kotusõ, koh saat rahuh lukõ, ni lätt vallalõ. Innembä lõpõta-i ku viimäne leht om käänet, ni sõs ütlet: mõhh. Oll’ hüä külh tõõnõ, a otsa saiõ. Andkõ viil! Mehele vaihtõvaihõl liisna naasõ kirotõt, a noh, naasõst saa [...] Loe edasi «Tei tuu tii» tõi pääle kimmä tundõ

22. süküskuul tähüstedi Haanimaal tsõõrikut tähtpäivä: 20 aastakka om Kaudimäel peet püürüspäivi, järgemüüdä om sääl tuli üles tett joba 100 püürüspääväl. Tuul puhul säeti kokko pildiraamat püürüspäivi pidämisest läbi kõgõ 20 aastaga. Haanimiihhi nõvvokua vanõmb Hollo Agu kõnõlõs, et haanimehe naksi kuun käümä joba 1990. aastil. Et niisama ei olõ mõtõt kokko kävvü, otsustõdi, et [...] Loe edasi Haani rahva püürüspäävä Kaudimäel

Sulbi miis Štubisõ Urmas käü juustutehassõlõ nõstugi pääle tüüle, a vabal aol tege tä peenükeist puutüüd. Seo kuu saa Võro liinan Vana-Võromaa käsitüükuan nätä timä puuanomidõ näütüst, kohe om vällä säet päält katõsaa treiädü topsikõsõ. Urmasõst sai puutüümiis joba nõuka-ao lõpun. «Eks taa naas’ tuust pääle, et oll’ vaia tutvilõ kingitüisi sünnüpääväs vai sõbrapääväs,» seletäs [...] Loe edasi Puutüküst tarviliidsi ja ilosidõ asjo vällävoolitsõja

Paar aastat tagasi käve üte seltskunnaga Islandil ja mullõ jätt’ tuu maa säändse läbielämise, et tahas sinnä tagasi minnä. Seo suvõ lõpun oll’gi õnn vahtsõst tunda saia tollõ maa illo, seokõrd hoobis tõõsõ seltskunnaga. Saimi hindäle grupijuhis Alasi Askuri, kiä um opnu islandi kiilt ja kultuuri ja um tuukandi eluga häste kursin. Ütest paigast tõistõ [...] Loe edasi Tõsõ kundi otsast. Tõistmuudu hengekosutus