Loe kommentaare Saksamaa GP 1967

1967. aasta Saksamaa Grand Prix (ametlikult XXIX Großer Preis von Deutschland) sõideti 6. augustil 1967. See oli 1967. aasta Vormel-1 hooaja seitsmes etapp, mis on ajalukku läinud kui tõeline vastupidavusproov – võidusõit oli tulvil tehnilisi rikkeid, dramaatilisi pöördeid ning pakkus haruldast vaatepilti, kus rajal kihutasid koos erineva klassi masinad.

Olulisemad faktid

• Toimumisaeg: 6. august 1967
• Asukoht: Nürburgringi Nordschleife, Lääne-Saksamaa
• Raja pikkus: 22,835 km (vahetult enne seda etappi lisati rajale Hohenraini šikaan, et vähendada autode kiirust enne boksiteele jõudmist)
• Sõidu pikkus: 15 ringi (kokku u 342,5 km)

Sõidu käik ja märgilised sündmused

• F1 ja F2 masinad ühel rajal: Kuna Nürburgring on tohutult pikk ja osalejate arv oli tavapärasest veidi väiksem, lubati rajale ka kümme 1,6-liitrise mootoriga Vormel 2 autot. Nende seas torkas eriti silma tulevane staar Jacky Ickx (F2 Matra roolis). Ta sõitis uskumatult kiiresti ja suutis kogenud F1 pilootidega sammu pidada, tõustes vahepeal lausa neljandale kohale, enne kui esivedrustuse purunemine 12. ringil ta katkestama sundis.
• Clarki varajane katkestamine: Kvalifikatsiooni võitis legendaarne Jim Clark (Lotus-Ford), kes haaras stardist ka liidrikoha. Tema sõit lõppes aga kurbade asjaolude kokkulangemisel juba 4. ringil, kui tema auto vedrustus purunes.
• Liidri ebaõnn: Pärast Clarki katkestamist tõusis võistluse etteotsa ameeriklane Dan Gurney (Eagle-Weslake). Ta juhtis sõitu väga kindlalt ja sõitis muuhulgas välja võistluse kiireima ringiaja, kuid 13. ringil – vaid kaks ringi enne finišit – purunes tema auto veovõll ning liidrikoht tuli käest anda.
• Brabhami meeskonna triumf: Gurney ebaõnn avas ukse uusmeremaallasele Denny Hulme'ile (Brabham-Repco), kes asus võistlust juhtima ning tõi auto turvaliselt võitjana finišisse. See võit oli väga oluline samm tema teel 1967. aasta maailmameistritiitlini.

Huvitav fakt: See oli esimene kord pärast 1962. aasta Prantsusmaa GP-d (tervelt viis aastat hiljem), mil Vormel 1 poodiumil ei seisnud ühtegi Suurbritannia sõitjat – esikolmikusse jõudis kaks uusmeremaallast ja üks austraallane.