Naistepäevaks
Naistepäevaks
Kaunis aed, kus pattu langemise pärastSai armsate trullakate inglite poolt avatud värav
Ja nelja tuule poole läkitati teele - üks paar
Kes tiba hiljem hääletas end reele.
Reel kiskus jutuserva üles kaunis kutsar
Kel nimeks Petsebul ja ta ei olnud tuttav
Nii paar, kes polnud päris ühte verd ja soodu
See tuhmem pool oli kõik võimsa näo järgi loodu.
Kuid teine oli jumalikult kaunis, veetlev, maine
Teda hellitavalt hüüti- esimene Naine!
Aga veel ei olnud päeva ega ööd
Ja mees ei teadnud, mis on üldse tema töö …
Kutsar armas, ülikonnas kallis
peletas kõik mehe argipäeva halli
Ta õpetas, mis abielu õnne toovaks teeb
Ja käskis naise meeleheaks kinkida üks kee
Kuid mees ei saanud elumõttest aru,
ta oli kasvult suur ja karvne, kui metsik karu.
Tema kujutelmas naine kaunis sallis …
Oli vajalik vaid siis, kui lihapallid valmis.
Sai aja jooksul mehest osav kütt ja ISA
Kuid naine ootas-ootas, aeg möödus visalt
Et millal teine pool saab asjast aru …
Ma pole lihtsalt ainult öine kaisukaru.
Mul on ka tahe, soovid, lootus
Need pole pastlad-undruk-labakindad kootud.
Ma sooviks vahest lihtsalt olla märgatud
Ja tunda toetust
Ning embuseid võiks olla rohkem,
Kui ühe käe peal loetud.
Ja vahest tahaks lilli, mitte ainult tilli -
Nii oleks meie elu natukene tsillim
Sa aru mees ja võta mõistus pähe
Neid pühi mida naiste jaoks sai loodud,
On elus liiga vähe!
Lisa enda luulekogusse (Pead olema sisse logitud)
Lisas: 52eiko |
Lisatud: 07.03.2016 06:57 | Saada e-kaardiga
