Luuletused ja salmid igaks tähtpäevaks ja elujuhtumiks
Naine
Lõi Looja Maale kord naise,pilkupüüdva ja ebamaise.
Talle hoolikalt valiti silmi,
et neist ei peegelduks pilvi.
Sai naine puusad ja rinnad,
mis meeste jaoks läinud on hinda.
Sai talje tal nõtke ja peen
ning parajalt nutikas meel.
Said käed talle õrnad ja hellad
ning hääl nagu kirikukellal.
Kui kõnevool lüüakse valla,
jääb mees selles kindlasti alla.
Sai ka südame sooja ning suure
ja kutsuvalt magusad huuled.
Sai voolujoonega jalad,
mis kaunid ja kindlad, kui talad.
Kuid aastaid on palju sest läinud
ning muutused üle siit käinud.
Soovib naine nüüd olla, kui mees,
igal pool aina parem ja ees.
Kuid, kui Looja naise kord voolis,
tahtis olevust sellist, kes hooliks.
Kes looks pere ja sünnitaks lapsi,
kes ei suitsetaks ega jooks napsi.
Kes ei vannuks meestega võidu,
kes ei vallandaks enesest sõimu.
Kelle kohta saaks öelda - NAINE,
sest on õrn ja nii ebamaine ...
