Ütlema ei pea me headaega, sest veel on aega, nautida seda mis meil on, võtta kõik mis on siin ja praegu. Mäletada kõike hiljem veel, et see kannaks meid kaugele. Päike, rand ja meri, ei sellest me ära ei väsi. Lähedased inimesed, kes selga ei pööra, nendega koos saame nautida, seda hetke kui kõigil on aega, suvele anduda. Lõputult pikk on päev, ja kui koos sinuga saab seda mööda saata, nii võiks alati minna. Aeg on nautida kõike, mida tal meile pakkuda. Päike, rand ja meri, ei sellest me ära ei väsi, meeletu suvi ei saa see niipea läbi. Ainuke soov, koos sinuga see aeg mööda saata.
Täna, 4. detsembril 2025 on Eestis pilves selgimistega ilm. Mitmel pool sajab lund, läänerannikul sekka ka lörtsi. Põhjarannikul võib tuisata. On jäävihma võimalus. Puhub muutliku suunaga tuul 1-7, Põhja-Eestis ja saartel kirde- ja idatuul, Liivi lahe ümbruses lõunakaare tuul 4-10, rannikul puhanguti kuni 15 m/s. Õhutemperatuur on 0..-5°C.
Täna, 3. detsembril 2025 on Eestis pilves selgimistega ilm. Mitmel pool sajab lund ja lörtsi, saartel võib sekka tulla ka vihma. On jäävihma võimalus ja jäiteoht. Puhub valdavalt idakaare tuul 1-7, põhjarannikul puhanguti kuni 12 m/s. Õhutemperatuur on 0..-5, saarte rannikul kuni +2°C.
Täna, 31. detsembril 2025 on Eestis vähese ja vahelduva pilvisusega ilm. Kohati sajab lund ja tuiskab. Puhub põhja- ja loodetuul 4-11, rannikul puhanguti kuni 17 m/s, õhtu poole tuul nõrgeneb ja sisemaal on muutliku suunaga. Õhutemperatuur on -5..-9, rannikul paiguti -2..-4°C, õhtul langeb.
See nädal seisab kahe aasta piiril, kandes endas korraga nii lõpetamise kui ka uue alguse energiat. Aeg justkui aeglustub, pakkudes hetke hingetõmbeks enne, kui uus tsükkel algab. Planeetide mõju suunab sind vaatama tagasi möödunule tänutundega ning samal ajal lubama endal vaikselt unistada sellest, mis võib ees oodata.
6. jaanuaril on kirikukalendri järgi see päev, kui kolm Hommikumaa tarka ehk kuningat leidsid Jeesuslapse. Eesti rahvakalendris tähistas see jõuluaja lõppu, olles ühtlasi jõuluaja viimane püha. Sel päeval eestlased tõid veel õlgi tuppa, sõid pühade aja toite ja täitsid muid jõulukombestiku tavasid. See on ka päev kui viiakse välja jõulukuusk.
Kolmapäev 14. jaanuar
Taliharjapäev
14. jaanuaril tähistatakse Taliharjapäeva. Taliharjapäev alustab kalendripühade rida, mida on peetud talveharjaks (paavlipäev, tõnisepäev, küünlapäev) ja mille kohta arvati, et see päev murrab talve selgroo. Taliharjapäeval peab pool loomatoitu alles olema, et sööta jätkuks kevadeni ning sellest päevast liigub aeg kevade suunas. Varases kalendrikirjanduses seostatakse taliharjapäevaga lume sulama hakkamisega. Soomlased ja karjalased on näiteks väitnud, et karu pöörab siis teise külje ning hakkab teist käppa imema.
Laupäev 17. jaanuar
Tõnisepäev
17. jaanuaril tähistatakse Tõnisepäeva, tuntud kui ka ka jõuluemapäev. Tõnisepäev on nimetuse saanud katoliku kui ka õigeusu kirikus pühakuna austatud Antonios Suure mälestuspäeva järgi, mida katoliku kirik 17. jaanuaril tähistab. Tõnisepäeva peetakse talve keskpaigaks. Tõnisepäeva ilma järgi ennustati suvist heinaaega.
