Eesti Meediaettevõtete Liit soovib 2021. aastaks digimaksu

Tallinn, 21. oktoober 2019. Eesti Meediaettevõtete Liidu ettepanek digimaksu kehtestamiseks Eestis taotleb turuosaliste võrdset kohtlemist, sest praegu maksavad meie kohalikud meediaettevõtted suurte internetihiidudega võrreldes 4,5 korda rohkem makse.

See situatsioon on ebaõiglane mitte üksnes Eesti meediaettevõtete jaoks, vaid ka Eesti riigi jaoks, kes kaotab igal aastal miljoneid eurosid maksuraha. Nii meediaettevõtete kui Eesti riigi jaoks oleks vajalik võrdse kohtlemise kehtestamine esimesel võimalusel ehk siis 2021. aastaks, mitte aga kolme aasta jooksul või veelgi kaugemas tulevikus.

Avalikkuses on kõlanud väiteid, nagu töötaks OECD välja ülemaailmset digimaksustamise regulatsiooni, mis võiks jõustuda kolme aasta pärast. Tegelikkuses ei ole garantiid, et rahvusvaheliste majandussuhete pingestunud olukorras selles küsimuses nimetatud ajaks konsensusele jõutakse. Samuti pole garntiid, et OECD ettepanekute nurjumise korral jõuaks Euroopa Liit kiiresti oma digimaksustamise regulatsiooni jõustamiseni, nagu ta on seda lubanud. Sellises olukorras on seitse Euroopa Liidu riiki kehtestanud või kehtestamas siseriiklikku eraldiseisvate digimaksu, mis aga kõik tuginevad Euroopa Komisjoni väljatöötatud lahendustele. Maks on juba jõustatud Prantsusmaal, kus president Macron on võtnud võitluse internetihiidudega südameasjaks ning soovib kaitsta oma turgu ja tootjaid. Digimaks on menetluses Suurbritannias, Austrias, Itaalias ja Tšehhis. Vastav eelnõu on koostamisel Sloveenias.

Niisuguses olukorras pole mingisugust mõtet venitada ja oodata digimaksu kehtestamisega ka Eestis. Me ei ole ainsad Euroopa Liidus ning me ei teeks seda enda väljatöötatud mudeli järgi, vaid saaksime tugineda Euroopa Liidus juba väljatöötatud raamistikule, mida pole vastu võetud Iirimaa ja Skandinaavia riikide vastuseisu tõttu (tuletame meelde, et mitmed digihiiud on Euroopa Liidus registreerinud oma tegevuse Iirimaal, Skandinaavia riigid aga seisvad näiteks Spotify huvide eest). Enne meid on seda juba teinud või tegemas mitmed Euroopa Liidu juhtivad riigid, mistõttu Eesti Meediaettevõtete Liit on esitanud vastava digimaksustamise ettepaneku meie rahandusministeeriumile ning teeb ettepaneku see kehtestada maksumääraga vahemikus 3-5% enne 2021. aasta riigieelarve vastuvõtmist.

Lisas: pistik | Lisatud: 22.10.2019 09:12 | Uuendatud: 22.10.2019 09:12

Vaata lisaks

Tugev vihmasadu uputas Pärnu piirkonnas tunnelid, mitu teelõiku on suletud

Täna, reedel, 4. septembril Pärnumaad tabanud tugev vihmasadu on põhjustanud üleujutusi ning sundinud sulgema mitu tunnelit. Transpordiamet hoiatab liiklejaid, et vee alla on jäänud nii Audru viadukti alune teelõik kui ka Pärnu linnas asuvad jalakäijate tunnelid.

Täna, 4. septembril 2026 on Eestis ennelõunal peamiselt pilves ilm, sajab vihma

Täna, 4. septembril 2026 on Eestis ennelõunal peamiselt pilves ilm. Sajab vihma, sadu on mitmel pool tugev. On äikeseoht. Pärastlõunal loode poolt alates pilved ja sadu hõrenevad. Tuul pöördub saartelt alates lõunakaarest põhjakaarde 3-9, rannikul puhanguti kuni 13 m/s, Lõuna-Eestis ennelõunal lõuna- ja edelatuul puhanguti 15, Pärnumaa rannikul 18 m/s. Õhutemperatuur on 13..18°C.

Eesti majanduse seis osutus arvatust paremaks, tänavu jätkus majanduskasv

Eesti majanduse viimaste aastate käekäik on olnud seni arvatust parem. Uute andmete põhjal selgus, et varem langusaastaks peetud 2022. aastal Eesti majandus tegelikult kasvas. Kasv jätkus ka tänavu, kuigi teises kvartalis majanduse hoog mõnevõrra rauges.

Eesti keskmine palk tõusis 2243 euroni, Tallinnas ületas see 2600 euro piiri

Eesti keskmine brutokuupalk oli tänavu teises kvartalis 2243 eurot, mida on 5,5 protsenti ehk 117 eurot rohkem kui eelmise aasta samal ajal. Mediaanpalk kerkis samal ajal 1840 euroni, selgub statistikaameti värsketest andmetest.