Kas teadsid? Põnevad faktid ja info mida võiks teada - leht 24

Nutitelefonid tunduvad meile igapäevased ja süütud, kuid nende disain tugineb paljuski psühholoogiale. Iga kord, kui telefon teeb plõnn või ekraanile ilmub punane teavitusikoon, käivitub meie ajus ootuse- ja preemiakeskus. See vabastab dopamiini – sama närvivahendit, mis on seotud naudingu ja õppimisega.

Meie digielu töötab automaatrežiimil. Soovitused ilmuvad enne, kui jõuame ise otsida, vestlusroboti vastus on kiirem kui päris inimese oma ja tehisintellekt suudab kirjutada terve artikli, enne kui me esimest lauset lõpetame. Efektiivsus on vaieldamatu, aga samas tekib tunne, et midagi olulist jääb puudu. Miks siis on nii, et vaatamata tehnoloogia kasvavale jõule otsime endiselt kohti, kus on päris inimesed ja reaalne kohalolu? Vastus võib peituda lihtsas igatsuses märgata inimlikke signaale ka siis, kui need jõuavad meieni läbi ekraani.

Me kipume mõtlema maohappest kui millestki, mis aitab lihtsalt toitu lagundada, kuid tegelikult on tegemist uskumatult võimsa ja täpse süsteemiga. Maohape koosneb peamiselt vesinikkloriidhappest (HCl) ning selle happesus on võrreldav autode akuvedelikuga – pH umbes 1.5 - 3. Selline tugev hape on hädavajalik selleks, et lagundada valke väiksemateks osadeks ja aktiveerida seedimiseks vajalikud ensüümid, näiteks pepsiin.