Nukker isadepäev - Luuletus
Nukker isadepäev
Isadepäeval näeb tuhandeid lapsikäekõrval lõbusalt vedamas papsi.
Aeda koos isaga! Kooli koos isaga!
Üks laps kuid põselt peabpühkima pisara:
tal on küll kena ja armastav ema,
kuid oma isa ei mäleta tema.
Täna ta tunneb end eriti lööduna:
peaks küll see isadepäev rutem mööduma!
Kuidas ta seni neid päevi küll talus?
Isast on rääkida, mõeldagi valus...
Siis aga ... tee peale lendas üks suleke,
vihmapiisk sätendas sellel kui tuleke -
võib-olla last nõnda tervita isa,
öeldes: "Pea püsti! Ja kuivata pisar!
See on küll kurb, et ei saagi nüüd tulla ma
sinuga rääkima, õppima, hullama,
aga kõik see, mida head oli minus,
ära ei kao, vaid jääb elama sinus!
Õpetab see, et sind aitamas pole ma.
kaks korda tugevam elus sind olema..."
Lisa enda luulekogusse (Pead olema sisse logitud)
Lisas: pistik |
Lisatud: 06.11.2015 20:03 | Saada e-kaardiga
