Jaanipäeva luuletused
Jaanipäeva luuletused ja salmid.
Hakka kindlasti jälgima ka meie Facebooki luuletuste lehte vajutades seal "Like"/"Meeldib"
Kiigel
Käi kõrgelt, kiigekene,lenda, liigo-lauakene!
Hei, Jaanid, jaksu juurde,
omad poisid, hoogu juurde!
Kui saab alla õige tuule,
ei see kiik siis keeldu kuule,
hakkab aisu sirutama,
üle võlli virutama.
Pöörab põlled pahempidi,
tanu lindid tagurpidi.
Tuiskab tähti, sajab sõlgi,
helmeid kui rahet rabiseb.
Oi need meie-kandi plikad,
uhked, heledad ja pikad,
ei need kilju kukkudeski,
ei need kuku tukkudeski.
Kiige võll käib ratasringi,
aga tüdrukud ei tingi:
üles minnes helletavad,
alla tulles trallitavad.
Meri peksab meie randu,
tormid ümber tuhisevad -
ei siin aralt saa elada,
hiljukesi hingitseda.
Jaaniöö tuled
Kirkalt me kõrgete nõlvade pealsüttivad jaaniööl tulede read.
Suveöö rõõmudest elab me maa,
läheme sinna nüüd koos sinuga.
Lubasid kinni mul võtta sa käest,
kõndides kõrvuti ülesse mäest.
Pillimees mängib üht mõnusat viit,
sädemed tõusevad taevani siit.
Näen, et su silmis on kohtamisrõõm,
põskedel punamas leekide lõõm.
Tulede ilu veelt peegeldab järv,
jaaniööl on sinu silmade värv.
Lõkkesse lõbusalt lendavad raod,
sinule mõeldes aeg kiiresti kaob.
Pilku su poole ma pöörama pean,
tunnen su südant, su mõtteidki tean.
Taevavõlv punamas loojangu teel,
pillihääl kutsub meid tantsule veel.
Miks on küll täna nii kuumad su käed?
Miks sa nii tihti mu ümber neid säed?
Salud kõik hõiskavaid ööbikuid täis,
pidu me ümber veel koiduni käis.
Ikka see suveöö vallatu lind
sunnib nii sageli suudlema sind.
Muusika võlust on hullumas meel,
uuele tantsule lendame veel.
Tundub, et iial ei lõpe see öö,
armastus on kahe südame töö.
Jaaniöö taevas
Suurel merel on pilvede kodu,lainevahune sünnipaik neil.
Nõnda algaski vihmade sadu,
mille pidulik lõpp oli meil.
Pilved ärkasid lainete süles,
merememm kallas kannud neil täis.
Tormitaat purjed paisutas üles,
õhuvald nõnda vallatu näis.
Taevateele pikk pidulaud kaeti,
külla kutsuti tähed ja kuu.
Kõhud paksudel pingule aeti
ja ka lahjadel täideti suu.
Iga kaunitar kandis siin võlu,
otsis pidusse otsemat teed.
Pilvevaatidest vabanev õlu
valge vahuna laotuses kees.
Selles pidus said naerda ja nutta,
pilvepiigade silmad ja suud.
Palju tulijaid edasi ruttas
nähes taevasse kerkivat kuud.
Lõbus mass lõpuks rannale rühkis,
viimast korda veel kasteti maad.
Loodetuul laotust luuaga pühkis,
meri tagasi kutsus kõik taas.
See on jaaniöö pilvede pidu.
Igal suvel kõik korduvat näib.
Oma lõkete lõbusaid ridu
väike vihmahoog vaatamas käib.
Igat veetilka endasse vajab
kevadpäevades janunev maa.
Jaanivihm meile sageli sajab,
rõõmuleegist ta jagu ei saa.
Lisas: pistik | Lisatud: 22.06.2020 14:01 | Otselink Jaaniöö taevas | Saada e-kaardiga Jaaniöö taevas
Just jaanipäeva paiku.
Saab isu linnast täis.
Maal imetlen päikeselaiku.
Ning kuis kõrred tõstavad päid.
Kauge metsasihi poolt tuleb.
Mu poole üks võõras mees.
Tema maha teeb sooja tule.
Ja keedab raudrohuteed.
Ja äkki ma tean tema nime.
Ja mäletan tema käsi.
Ja juba on õhtuselt pime.
Ka ränduri ilme on väsind.
Sõnajalgade rohelist rahu.
Veel vajub üle mu keha.
Meie silmisse enam ei mahu.
Kuidas jõe kohal punetab eha.
Oma unes näen maasikavälu.
Peas mul rukkililledest pärg.
Aga hommikuks kaob see mu mälust.
Ja rohi on kastemärg.
Saab isu linnast täis.
Maal imetlen päikeselaiku.
Ning kuis kõrred tõstavad päid.
Kauge metsasihi poolt tuleb.
Mu poole üks võõras mees.
Tema maha teeb sooja tule.
Ja keedab raudrohuteed.
Ja äkki ma tean tema nime.
Ja mäletan tema käsi.
Ja juba on õhtuselt pime.
Ka ränduri ilme on väsind.
Sõnajalgade rohelist rahu.
Veel vajub üle mu keha.
Meie silmisse enam ei mahu.
Kuidas jõe kohal punetab eha.
Oma unes näen maasikavälu.
Peas mul rukkililledest pärg.
Aga hommikuks kaob see mu mälust.
Ja rohi on kastemärg.
Kevad on käes,
lumi hakkab sulama.
Lilled ilusad õitsevad,
lumikelluke on ilus lill.
Kevad on tore aastaaeg,
hakkab soojaks minema.
Jaanipäev varsti tuleb,
siis on väga tore päev.
lumi hakkab sulama.
Lilled ilusad õitsevad,
lumikelluke on ilus lill.
Kevad on tore aastaaeg,
hakkab soojaks minema.
Jaanipäev varsti tuleb,
siis on väga tore päev.
Jaanipäeval kõik on heinal -
jõuluvanal jalad seinal -
siis kui laual vorst ja viin
jõuluvana vupsti siin.
jõuluvanal jalad seinal -
siis kui laual vorst ja viin
jõuluvana vupsti siin.
Lisas: pistik | Lisatud: 22.06.2020 10:03 | Otselink Jaanipäeval kõik on heinal - jõuluvanal jalad seinal - siis | Saada e-kaardiga Jaanipäeval kõik on heinal - jõuluvanal jalad seinal - siis
Jaanipäevaks kõrgeks kasvab rohi.
Rinnust saadik kiigub kastehein.
Ütle kust ma rada teha tohin.
Igal pool on noor ja õitsev hein.
Jaaniõhtuks süüdatakse tuled.
Grillitakse liha ja lendavad kana suled.
Aga jaanilõke peab olema võimas ja suur.
Nüüd algab väike küla tuur.
Et näha teiste ilusaid lõkkeid.
Kust on kuulda hõiskeid ja rõõmu rõkkeid.
Jaaniõhtul vihutakse ka natuke tantsu.
Küla parimat tantsijat teati ka kui antsu.
Kui ants tantsu lahti lõi.
Siis läks tal kõht nii tühjaks.
Et meil kõik liha ära sõi.
Jaaniööl on sõnajalad õites.
Neid minema peab otsima.
Mõtlesin omaette maale sõites.
Kuna maal ootamas grill ja liha.
Õhtu lõpuks valmistasin ka sauna viha.
Jaanipäeval rinnuni on rohi.
Sügis jõuab jääb vaid kuluhein.
Ütle kust ma rada teha tohin.
Igal pool on noor ja õitsev hein.
Rinnust saadik kiigub kastehein.
Ütle kust ma rada teha tohin.
Igal pool on noor ja õitsev hein.
Jaaniõhtuks süüdatakse tuled.
Grillitakse liha ja lendavad kana suled.
Aga jaanilõke peab olema võimas ja suur.
Nüüd algab väike küla tuur.
Et näha teiste ilusaid lõkkeid.
Kust on kuulda hõiskeid ja rõõmu rõkkeid.
Jaaniõhtul vihutakse ka natuke tantsu.
Küla parimat tantsijat teati ka kui antsu.
Kui ants tantsu lahti lõi.
Siis läks tal kõht nii tühjaks.
Et meil kõik liha ära sõi.
Jaaniööl on sõnajalad õites.
Neid minema peab otsima.
Mõtlesin omaette maale sõites.
Kuna maal ootamas grill ja liha.
Õhtu lõpuks valmistasin ka sauna viha.
Jaanipäeval rinnuni on rohi.
Sügis jõuab jääb vaid kuluhein.
Ütle kust ma rada teha tohin.
Igal pool on noor ja õitsev hein.
Vaata lisaks
Jõuluvanale jõululuuletused leiad Pistikust
