Munadepüha rõõm - Luuletus
Munadepüha rõõm
Siis, kui kevad jõuab ligi,päike taeval särab üha,
ja kui viimaks ometigi
tuleb palmipuudepüha,
siis peab meelitama kanu,
noori tibusid ja vanu,
et ei oleks pesa tühi
vastu kalleid munapühi.
Nüüd vast algab kibekiire:
teha sülti, teha saia.
Toimetustel pole piire,
joosta poodi, poest majja.
Emal korvis tuhat pakki,
mitut sorti munalakki.
Mis nüüd muud kui munad patta,
lakiga siis pärast katta.
Küll on õhinat ja lusti!
Kollast, rohelist ja punast
värvib Ann ja väike Kusti
rõõmu tunneb igast munast.
Aga ometigi nii
lugu polnud vanasti.
Kui ei tuntud värvipoodi,
mune hoopis mujalt toodi.
Metsas sügavas ja suures,
kuhu vaibus iga rõke,
vana haavakännu juures
loitis imeline lõke.
Tulel auras värvipada,
pöialpoisse mitusada
oli usinasti tööl
vaiksel lihavõtteööl.
Askeldades aeg nii kadus,
koit ju piilus pilvevallis.
Kirjud munad korvi ladus
lihavõttejänes hallis.
Tõusev päike pilvel tantsis,
jänku majast majja vantsis;
päris muinasjutu moodi
lihavõttemune toodi.
Lisa enda luulekogusse (Pead olema sisse logitud)
Lisas: pistik |
Lisatud: 18.04.2014 09:17 | Saada e-kaardiga
