Jõuluöösel juhtus "ime", Nääritaat sõi - Luuletus
Jõuluöösel juhtus "ime",
Nääritaat sõi vutimune.
Muudkui võttis, katki toksis,
koored kõik ta maha heitis.
Lõpuks munad otsa said,
Jõulutaadile ta hõikas vaid:
"Kuule taat, sul ju Moor,
kes välja näeb veel üpris noor.
Sa laena teda nädalaks,
nii kaua vastu peab mu jaks.
Siis läbi on ka nääriöö
Ja minul tehtud raske töö…"
Nii jõuluöösel üksi jäi,
Jõulutaat, kes nii pai.
Munakoored kokku pühkis,
labidaga tulle heitis.
Nii sellel aastal munadeta jäi,
kuuseke, mis suur ja lai…
Nääritaat sõi vutimune.
Muudkui võttis, katki toksis,
koored kõik ta maha heitis.
Lõpuks munad otsa said,
Jõulutaadile ta hõikas vaid:
"Kuule taat, sul ju Moor,
kes välja näeb veel üpris noor.
Sa laena teda nädalaks,
nii kaua vastu peab mu jaks.
Siis läbi on ka nääriöö
Ja minul tehtud raske töö…"
Nii jõuluöösel üksi jäi,
Jõulutaat, kes nii pai.
Munakoored kokku pühkis,
labidaga tulle heitis.
Nii sellel aastal munadeta jäi,
kuuseke, mis suur ja lai…
Lisa enda luulekogusse (Pead olema sisse logitud)
Lisas: piraajapyyton |
Lisatud: 24.12.2008 19:10 | Saada e-kaardiga
