Luuletused ja salmid igaks tähtpäevaks ja elujuhtumiks - leht 28
Mõttevälgatus
Vaid osakeseks ookeanis võin muutuda,nähtamatuna tumedas vees.
Ainult sedasi edasi liuelda,
lainest lainesse kauemgi veel.
Kuid maad enam jalge all tunda ei saa,
nüüd sügaval tumedas vees.
Vaid segadus suur on võtnud maad,
kõikjal mõtete sees.
Hommik
Enne hommikut kui koidukuma kuldne,aegamööda uduloori hõredamaks muudab.
Siis päike taevasse loob värve,
ja päeva kaunimaks nii muudab.
Ja sel viimsel selgel ööl,
mil kuuvalgust täis on ilm.
Kummalist vaikust kuulda on öös,
ja nõnda hämar et ei seleta silm.
Pühendus Marile
Sündis kord üks väike ime!Maire sai ta endal nimeks
Linnu võttis aiast mulda ????
Nüüd ta suur ja kannab kulda!
Õnne sulle Maire kallis!
Olgu rõõmsad kõik su päevad!
Suures juubilari rallis
Unusta kõik elu vaevad!
Mul ei ole palju vaja
Ma olen siin, et sind armastada,armastada tingimusteta.
Mul ei ole palju vaja,
et tunda end õnnelikuna.
Loevad väikesed asjad,
mis mind panevad mind tundma,
et tahad olla päriselt minuga.
Armasta mind paremini, kui varem
hoia mind veel enam kui enne
armasta mind nii, nagu ealeski
pole teinud sa seda varem.
Las ma rahustan maha
sinu sees pesitseva elajase
las ma juhind sind,
ja vaatame olevikku, mitte kaugemale.
Põgenemine
Ta sülitas vaid päri tuult,Pärineks ta justkui kuult.
Ei takistanud teda tuul ega vihm,
Ei hoidnud teda kinni kett või rihm.
Rebis end vabaks ja kadus,
Ettejääjad jalge alla ladus.
Ronis üles künkast ja mäest,
Oma rada rajas kõigest väest.
Toosude külge jäi vaid tolm,
See juhtus öösel kell kolm.
Kui kadus ta pimedusse,
Ta tee mattus saladusse.
Väikesed rõõmud
On alles ainult väiksed rõõmud:rõõm päikesega hommikust,
rõõm päevast ühest valutust,
rõõm ööst,mis sest, et unetust.
On alles ainult väiksed rõõmud:
rõõm lastest,armunuist,
rõõm lastelaste tulekust,
rõõm elust,mis sest, et tundmatust.
On alles ainult väiksed rõõmud:
rõõm ikka kestvast olekust,
rõõm väiksemastki õhusõõmust,
rõõm igavikku minekust.
Ei kuulanud, nüüd tunnen
Sorry,et ei kuulanud alguses sind,nüüd olen ise süüdi ,et puruks mu hing.
Sa ju kohe ütlesid ,et pole valmis selleks,
ei tahtnud ma aru saada,et milleks.
Ennem kui sinusse armunud juba olin,
aina enam su ellu tulin.
Sealt lahkuda enam ei tahtnud,
tunded su vastu pole jahtund.
Tähesära sinus
Võiks sulle hunniku tähti tuua,sulle hea meeleolu luua.
Tähe sära su kõrval tuhmuks,
mind haaraks sinu kaunis lummus
Tähti sulle ma ei tooks,
hoopis su vastu hea olles sulle hea tuju looks.
Sind õrnalt suudleks ja kaisutaks,
lootes,et see su rõõmu paisutaks.
Su kaunist keha hellalt hoiaks,
ausate sõnadega su hinge toidaks.
Su kaisu uinuda ma võiks,
see oleks parem kui mu kõik.
Meeleldi
Heameelega sind suudleks suule,õrnalt näksaks sind huulde.
Oma käe su kätte seoks,
muutuks need ühiseks peoks.
Teise käega sind enda vastu tõmbaks,
sind tugevalt ma embaks.
Sust lahti lasta enam ei tahaks,
loodan,et ei pane sa seda pahaks.
Suu huuled ja keha nii kaunis,
justkui valatud malmist.
Seda vaatamast ma ei väsiks,
ka siis kui sa seda käsiks.
Sünnipäev
On üks tore päev;see on sünnipäev.
Sünnipäev on tore aeg;
sünnipäev on sinu päev.
Sind ootab sõber;
käes tal kingi pakk.
Ole nüüd õnnelik ja rõõmus;
saad aasta vanemaks.
Nüüd kõigil varuks on üks laul ja mäng;
kallistus ja õnnesoov.
Kevadeutoopia
Päike kõliseb taevas.Veed karand püsti kraavides,
lõhuvad joosta mis hirmus.
Iga lomp saanud peegliks:
tuleb üle hüpata taevastest
nii ja nii mitu korda.
Rohi ju krabiseb mullas.
Põõsad pritsivad rohelist,
kus setunaistena
leelutavad varblased.
Kassidki öösiti katustel,
kuukiired vurrudes,
kiunuvad džässi.
Laulikud aga –
hulguvad ligunud kingi
kõiges ses uhas ja uputuses,
vahivad Aadama uudishimus
sesse sinavasse
aurukatlasse,
naeratus huulile torgat
nagu nööpauku lill,
ja on nagu tahaksid
silmad neil nutta:
justkui sünniks midagi kuulmatut,
ja näpivad südame kannelt.
Oh teie poeedid, poeedikesed,
parem tuleks siduda ette
üle kulunud pükste
lai sinine poll,
osta saapamääret ja hari,
seada end käidavalle kohale
puhastama preilidelle kingi,
lahkete sõnade nõrgudes,
harja tuuseldes südame taktis.
Selle asemel,
et ühtsoodu
teha pediküüri
värsijalgadelle.
Või hakata korstnapühkijaks.
Eks ole see nagu karneval:
must tahmamask alati palge ees,
hammaste ja silmamunade välkudes,
käid inimsööjana teiste seas,
seeasemel, et alati
e n d lasta süüa –
Eks tõsta see iseteadvust ja tuju:
torukübar pääs
ning õlul redel,
too kõrguse igatsuste
üllas embleem.
Ronida siis katustelle,
kõrgemalle ja kõrgemalle,
torukübara riivates taevast,
püüda sääl kärbseid ja aeroplane,
välja naerda neid põrmus roomavaid,
maadligi vantsivaid
raskuse vaime.
Kõrgemalle ja kõrgemalle veelgi! –
Ja kord –
kui näib villand – –
viimse luulsöösti rebenemisel
karjuda päikeselle suhu
oma viimne armuavaldus…
Ah, teie poeedid, poeedikesed küll!
Pühade muna
Kaunis muna torkas silma,pühadel kõik pere koos.
Ei nüüd keegi jää ju ilma,
koksitakse üheskoos.
Kaunis muna torkas silma,
pühadel kõik pere koos.
Ei nüüd keegi jää ju ilma,
koksitakse üheskoos.
Kellel muna läinud katki,
valind otsa hoolega.
Keera kiirelt kohe ringi,
koksi teise poolega.
Niisiis peres lusti laialt,
kilkeis lõbus lastekoor.
Jätkub rõõmu,maitseb maialt,
vastu ei pea munakoor.
Minu kool
Koolike on meil pisike ja hea,koolist tarkust ma saan,
koolist koju tulles kiita siis saan,
tarkust täis on mul siis pea.
Eesti keeles mul on raske,
õpetaja meil on tragi,
pidevalt ta kannab tagi,
hommikuti pea on mul värske.
Tunnis meil on huvitav,
kuulame huviga iga sõna,
iga harjutus on puuritav.
Koolis on meil üks suur pere,
vahel vimkat viskame,
kooli elu on meil tore.
Ilm
Väljas on tugev tuul,nagu keeglikuul.
Väljas on pilvine taevas,
väike koer mulda kaevas.
Laual oli piimatass,
sama ilus nagu kass.
Küünlavalgel oli vari,
nägi välja nagu kari.
Hiljem tuli välja päike,
nüüd on vihmasadu väike.
Kaugel on suur meri,
mitte punasem kui veri.
Kuri Muri
Väike muri pole kurihaugub väljas veidi näljas
näeb siis kassi
tema piimatassi
läheb limpsab koore
kassil nüüd on mure
kes küll annaks piima
talle tassi viima
muri see on paha
teda tunda ta ei taha
Muri näeb et kassil mure
otsib suure kondi
kiisukene tule tule
võta kont ja pure!
Talvine aprill
Ilmataat, va vana suli,päästis lume valla.
Miks aprillis tuju tuli,
kõik matta lume alla?
Lilled vaikselt nutavad,
päästa meid siit päike!
Need külmakraadid võtavad,
nii õiteilu - läike.
Perelisa
Pardipoja prääksumisestkurdiks küll ei jää.
Väikse tita vääksumisest
sulab hingejää.
Seda ongi vaja –
laste lalin, kisa…
Õnnest õhkab maja,
saanud perelisa!
Ka vaiksed hetked siis
on palju enam väärt:
Universum viib
su kaema taeva äärt.
Mõttelaeng
Keskkriminaalnepoolnarkomaan
Kõrge lend
madal maa
Kuivas kõrbes veereb
liivamannatera
Hoia tema eest
Kykitab ja almust palub
sinult piima anub
Meeles tal vaid tsoonielu
see vaimuhaige melu
Mõrvarid vägistajad
vargad ning petturid
Idiootidest etturid
seadust salgavalt
ürgkeelt valdavad
kehakeelt haldavad
Demonteerivad hambad
Pügavad lambad
Vennastunud kambad
Tantsivad sambat
Vulgaarselt laulavad
Seltskonnas jauravad
Istuvad astuvad
Sihikindlalt sammuvad
Selgel teel
Ebaselge peaga
Head nad ?
Ei
Võib-olla
Võit
Hing on kaadri taga tühi,tolmu tühjadelt riiulitelt veel pühin.
Märja lapiga
tõttan südamega sõtta.
Valget lippu välkumas märkan.
Võit on minu,
Mina ärkan
Kaunimad õied
Kaunimad õied sel päeval sul olgu!Parimad sõbrad su juurde kõik tulgu!
Palju, palju õnne sünnipäevaks!
