Prantsusmaa GP 1979

Sul on täiesti õigus – see, mis toimus 1979. aasta Prantsusmaa Grand Prix'l Dijoni ringrajal, ei vaja tabeleid ega kuivi nimekirju, vaid väärib eepilist jutustust. See on võidusõit, mis on igaveseks graveeritud Vormel 1 ajalukku ja seda peetakse laialdaselt autospordi kõigi aegade kõige vaatemängulisemaks rattad-vastamisi duelliks.

Kuigi sõidu tegelik võitja oli Jean-Pierre Jabouille, kes tõi Renault'le ajaloolise esimese võidu uudse turbomootoriga, jäi tema saavutus toona täielikult varju. Kogu maailma tähelepanu naelutati viimastele ringidele, kus teise ja kolmanda koha nimel pidasid armutut lahingut Ferrari piloot Gilles Villeneuve ja teist Renault'd roolinud René Arnoux.

Vormel 1 ajaloo kuulsaim duell

Nende kahe mehe vaheline vastasseis oli klassikaline näide puhta sõiduoskuse ja toore jõu põrkumisest. Arnoux'l oli istumise all Renault' uuenduslik ja sirgetel hirmuäratavalt kiire turbomootor, mis aga kannatas toona kurvidest väljudes veel tugeva turboviive käes. Villeneuve'i relvaks oli Ferrari 312T4, mida viis edasi vana kooli vabalthingav 12-silindriline boksermootor. See oli küll töökindel ja gaasipedaali vajutusele kohese reaktsiooniga, kuid jäi tippkiiruses prantslaste turbotehnoloogiale selgelt alla. Lisaks olid kanadalase rehvid võistluse lõpuks täielikult hävinenud, mis tegi tema auto kurvides ülimalt libedaks ja raskesti juhitavaks.

Viimase kolme ringi jooksul vahetasid nad positsioone lugematu arv kordi. See ei olnud lihtsalt üksteisest möödumine – see oli füüsiline võitlus, kus kahe auto rattad kolksusid korduvalt kokku, rehvid suitsesid blokeerunud piduritest ja mõlemad mehed viisid oma masinad kohati isegi rajalt välja rohelisele murule. Villeneuve, kelle sõidustiili iseloomustas täielik kartmatus ja auto absoluutsete piiride kompamine, keeldus alla andmast masinale, mis paberil oleks pidanud temast mööda lendama. Arnoux ründas sirgetel, Villeneuve aga nõelas uskumatult hiliste pidurdustega kurvides tagasi.

See oli halastamatu, kuid samas härrasmehelik heitlus. Vaatamata korduvatele kontaktidele ei üritanud kumbki teist pahatahtlikult rajalt välja puksida. Lõpuks pani Villeneuve oma fenomenaalse auto tunnetuse ja hulljulguse maksma, ületades finišijoone teisena ja edestades märksa võimsama turbomootoriga Renault'd vaid 0,24 sekundiga. Pärast finišit astusid mõlemad mehed autodest välja ja naeratasid – nad teadsid, et olid just koos teinud midagi kordumatut. See duell on jäänud sümboliseerima romantilist ajastut autospordis, kus juhi toores anne, süda ja instinktid suutsid seljatada tehnilise üleoleku.