Möödanik - Luuletus
Möödanik
Meenumas elu, mis praegu teeb nalja,on jäänud too pikkade aastate taha.
See aeg oli siis, kui vaadist sai kalja
ning rubla ja kopik suht niru raha.
Sai leti alt müüdud nii mune, kui võid,
sest letil meil polnud siis miskit.
„Letialuse“ eest, sina saapad mul tõid,
mõnelt teiselt sai selle eest viskit.
Poes meeletud sabad, kui toodi uut kraami
ning kell oli kolm, kui viin laoti letti.
Vene mutt oli rõõmus, et anti „tavaari“,
tehes jõuga siis teed, pikas inimketis.
Seal lendasid sõnad, mis üsnagi vinged,
nii mõnigi pähe sai tugevaid mükse.
See kauba nappus vaid kruvimas pingeid,
polnud poes saada isegi sukapükse.
Ei teatud seda, kuis maitses banaan,
mis mekk oli kiivil või ananassil.
Vanja vilet lõi - kõhul rippus bajaan,
oli rahul, kui samaka vaate ta tassis.
Ei kujuta ette praegune noor,
mis elu küll elati aastate eest.
Nüüd täitub unistus - igagi soov,
meil on oma riik ning peremees.
Lisa enda luulekogusse (Pead olema sisse logitud)
Lisas: 52eiko |
Lisatud: 05.04.2016 14:29 | Saada e-kaardiga
