Luuletused ja salmid igaks tähtpäevaks ja elujuhtumiks
Karjus Teet
Karjus karjus karja peale,mõne sõna ütles seale.
Kisendas ka lambaga,
pärast terve kambaga.
Varsti ära väsis Teet,
endal nägu nagu peet.
Karjus karja ajas kokku,
luges üle mitu sokku.
Mitu lammast, mitu siga,
kuid siis tuli mingi viga.
Puudu on tal väike tall,
see, kel sabaots on hall.
Otsima nüüd hakati,
karjus võttis vikati.
Maha niitis pika muru,
kuid sa käsi kokku suru.
Seal ei olnud kedagi,
metsas aga sedagi.
Lõpuks karjus alla andis,
vikatiti ta koju kandis.
Kui ta lauta sisenes,
meeleolu paranes.
Talle vasta vahtis tall
"Küll ma ikka olen loll,
tall ju eile külma sai
ja ta täna koju jäi!"
