Kevad - Luuletus
Kevad
Kostus lumiselt kingult,täna hella helinat …tuuletiibadel kandus ta minuni …
meenutas kevadiselt meeldivat oja vulinat ,
kuigi lund on veel rohkem, kui põlvini.
Mis hääl see oli,jäi mõtetes kumisema…
nii tuttavlik…tegi südamele hella pai …
kusagil aknavahel kukkus kärbes sumisema,
temalegi talveunest vist villand sai.
See helin nüüd minu rinnasees,
enam rahule jätta ei taha…
jääb hangeks kuhjunud lume sees,
jääpurikast tilkunud lohuke maha.
Iga pisimgi märgike looduses näitab,
enam kevade kaugel ei ole…
ka külmakraadides päikene paitab,
taanduval talvel suurt võimu pole…
Lasen helinal,tuuletiibadel toodud,
enda üle nüüd võimust võtta…
talve järel ,sest nii on ju loodud,
tuleb kevad…tule ja tõtta!
Lisa enda luulekogusse (Pead olema sisse logitud)
Lisas: 52eiko |
Lisatud: 03.04.2017 19:04 | Saada e-kaardiga
