Luuletused ja salmid igaks tähtpäevaks ja elujuhtumiks - leht 83
Kui mina hakkan luuletama
Oo, hakkan mina laulemaie,laulan ilma ilust ma!
Ja nüüd siin riimub "Maie"...
emm..võiks vist ilma riimita...
Aga ei! Mull' meeldib luuletada,
kirjutan ilust, mis on...ilus
ja siis kõigile kuulutada,
et...miski on veel...ilus!
Ja siis kolmas salm tuleb veel,
sest kõik on nii...ilus,
kõrvale võtan tassi teed,
tee on mõru, aga tass on...ilus...
Lisas: 52eiko | Lisatud: 01.08.2016 20:01 | Otselink Kui mina hakkan luuletama | Saada e-kaardiga Kui mina hakkan luuletama
Tühi luuletus
See luuletus ei ole mitte millestki.Armastusest see luuletus ei räägi.
Ei kõnele ei millestki, ei kellestki,
ei elust ega valust. Ega peagi!
See luuletus on kohe täitsa tühi!
Pole selles tundeid, ei kübetki, ei aimu.
Ei kurvasta see luuletus, ega silmi pühi.
See luuletus vaid jäljendab mu vaimu.
Üks tüdruk
Üks tüdruk naeratas mulle,ei näinudki, oli brünett või blond.
Istus üksi nurgas, naeratas mulle
nagu paljudele siin naeratanud on.
Jalg üle põlve, kirjuis sukis,
tõusis pudel õlut muigel suule.
Süttis sigaret ses umbses ruumis
ning mu pilk põles tema huulde.
Siis tõusis, viskas mantli üle õla,
haaras käest ta mingist möödujast,
vedas teda rõõmsalt ümber nurga,
veel naeratas, kui minust möödus ta.
Nüüd mingem
Mulle meeldib Su asjalik ilmeja võluv naeratus, nii kena!
Oled kui keset kõrbe õitsev ime,
mind haarab lummus üle kogu keha.
Õitse, õitse kaunis ingel,
ole lihtsalt Sina ise.
Nüüd päikseloojangusse mingem,
säästmaks südant elust okkalisest.
See neiu
Mull' meeldima hakkas neiu,kellel kena naeratus
ja kellel puudus peiu -
Ta oli justkui ilmutus.
Tal olid smaragdist silmad
ja kullast olid juuksed
ja käes olid sügisilmad
ja mured olid väiksed.
Siis mu südames oli torm,
ent Tema meeles tusk
ja nii ma olin morn
ja kadus minu usk.
DALAI LAAMA
Iga päev kui sa tõused,mõtle:
Ime on sündinud,
mulle on antud võimalus jälle ärgata,
ma olen elus.
Mul on minu imeline elu
ja ma ei raiska seda.
Täna ma kasutan kogu oma väge,
et end arendada,
et avada veel rohkem oma südant,
et kirgastuda.
Ma mõtlen kõikidest
ainult häid mõtteid.
Ma ei saa vihaseks
ega soovi kellelegi halba.
Ma teen kõik selleks,
et teisi aidata.
Õunad
Tulipunane õhk mida hingadpurskaevude vahel.
Voolab tasa su südamesse.
Kus sünnib üks soov.
Jäätund pisaraid voolab su põsel.
Sinu mõtete juures.
Sügisõhtu lõhna on tunda.
Mööduvas tuules.
Vaatan sind läbi jäätunud klaasi,
Loobid kastaneid vette.
Helekollaste pilvede paistel.
Võtad mind, kuigi ise ei tea.
Sinu peos on sadakond hetke,
Mis minust on meeles.
Ja taskutes pehmetes ootab.
Kord kastan, mis veereb su käest.
Sinu silmad täis on
Päikest. Valgust.
Ja sinu süda täis on
Õhtu algust.
Sina ise vaatad kuskilt kaugelt
Ja sa ei tea mis on ees.
Üksainus piisk
Mulle kukus päheüksainus piisk,
kuid see tegi mu.
Läbimärjaks,
see kukus su vasakult põselt,
kui ma sind vaatasin.
Sa ütlesid: "Selle tõi tuul".
Mitte see, et ma ennast kaotasin.
Mitte see, et ma teadsin -
kõik mis jäi maha,
muutub nüüd
tühjaks ja paljaks.”
Lisas: 52eiko | Lisatud: 28.07.2016 17:43 | Otselink Üksainus piisk | Saada e-kaardiga Üksainus piisk
Armsamast armsam
Kui olen su ema või naine,su armsamast armsam õde –
kui oled mu isa või vend,
mu armsamast armsam tõde –
et kui kohtuvad sõbrad,
armsamast armsamad need –
ei olegi tähtis, kus oled
ja mida siis lõpuks teed.
Lisas: 52eiko | Lisatud: 23.07.2016 22:35 | Otselink Armsamast armsam | Saada e-kaardiga Armsamast armsam
Algus
Seal, kus on lõpetatus lõppenud,ei saagi enam algus alata
ja kui on tuju vanast õppust võtta,
võib möödunu ka maha salata –
et oleks lihtsam jälle sinna minna,
kus algused on kokku tulnud ja
sind oodates on piduringi võtnud
ning mõtlevad, et nüüd võiks alata!
