Luuletused ja salmid igaks tähtpäevaks ja elujuhtumiks - leht 79
Sõber ja semu
Tõeliseks sõbraks ei igaüks kõlba,sõber peaks olema aus ja ka truu.
See pole sõber, kes haakumas hõlma,
kui uudistest januneb - lõtv siis ta suu.
Tõelisi sõpru leida on raske,
seda meist igaüks ise ka teab.
Seepärast petta ärge end laske,
sel, kes lobiseb, suurustab, neab.
Hea, kui leidumas semu, kes mõnus,
kellel kosta saad muret või saladust.
Kelle seltsis on igati meeldiv ja lõbus
ning sa tunned, et tema see õige just!
Tere sügis
Tasahilju lahkub suvi,viies kaasa sooja ilma.
Linna kogunemas tuvid,
kirju vaher paitab silma.
Kask pea raagus - lehti poetab,
kastan mune maha pillub.
Talvevaru pasknäär soetab,
parve kogunevad linnud.
Tuhkur konnajahti peab,
karu koopa pärast jagab.
Kobras võrseid varuks veab,
südikus neil elu tagab.
Loodus kannapöörde teeb,
aina külma juurde lisab.
Öösel kaanetuvad veed,
jäätub kõrrel kastepisar.
Mere hing
Kaugel taamal kuulen ma,kohinat mis kutsub mind.
Ma astun sammu,
astun kaks.
Veri muutub paksemaks.
Jääkülm piir,
see puudutab mind.
Lõpuks tunnen ma sind,
nüüd kui oled mu ümber
satun ma vôrku,
mida vaikselt punusid.
Ma vajun ,
vajun põhja.
Kaks jalga saavad üheks,
süda aga murdub kaheks.
Mind võtnud oled sa,
Sa võtsid mu meru.
Ei kuule enam kohinat.
Ei tunne enam sooja.
Nüüd tunnen vaid sind,
Mul kadunud ehk hing.
Liblika ilu
Taevas pilved liblika rahulikest kehajoontest,silmad valusad päikse kiire nooltest.
Otsin kujundeid, lootes, et sest taevast
äkki leian veel midagi ilusamat, kuid vaevalt.
Kui liblikas, kelle kujutlevat ilu ma näen,
puhkaks kas või korra oma tiibu siin mäel,
siis kogu maailma suur kadeduse mõõk
ta hetkega seal samas tiivutuks lööks.
Lapsepõlv
Kui ma olin väike,särasid nagu päike.
Tundsin rõõmu pisiasjadest,
sest sel hetkel polnud muresid.
Jooksin ringi nagu pull,
ema lausus selle peale: " sa oled hull."
Keerasin selja, et saaks korda saata veel ühe lolluse.
Õde näitas mis on äge,
mina olin vaimustuses ja karjusin: " Oii kui vägev."
Veidike on veel aega
Sa küsid, millest mõtlen?Olen salakaval ja ei ütle.
Sees sind miski närib,
seega kohe vastust pärid.
Ma vaatan sulle otsa , aga ikka veel vaikin
kuna ei saa öelda tõtt.
Raputad mind korraks,
et oma mõtetega maapeale tuleks.
Olles tagasi reaalsuses,
kuuled sa tõde,
mida kuuldes hakkad sa põdema.
Lisas: 52eiko | Lisatud: 29.09.2016 08:00 | Otselink Veidike on veel aega | Saada e-kaardiga Veidike on veel aega
Emake
Ema need lillednopitud said.
Sealt okaspõõsa alt,
ei kartnud ma enam seda
okka tehtud valu,
kartsin valu jääda ilma,
ilma jääda sinust ema.
Kaotada su teadmatult järsku.
Samalajal kui pingutan
kaugel eemal,
et tõestada,et suudan ja hoolin
näidata, et täidan kõik sinu soovid,
mida väiksena lubasin.
Lubasin saada rikkaks
ja kinkida sulle maja,
maja koos uhke auto
ja tagataskus lennupiletiga
soojale maale,
kuid juba said sa
kõrgel maja, uhke auto
ja lennupiletit polnudki vaja.
Ehakivi
Ühe kauge, kaugemere kaldal
seisab uhkelt iidne rahn.
Igal õhtul,
kui päike loojub,
lamab kivi seal
ning ootab teda.
Nii aasta aasta järel
ning sajand sajandisse.
Liikumatuks tarnunud
ja vahel tundub,
et ühte ajahetke
kinni jäänud.
Kord mõistnud
sõbra kurvastust,
värvib päike nüüd
igal ehal
taeva hõõguvpunaseks,
et ka kivi leiaks lohutust
imetledes silmapiiri.
Tahaksin rääkida
Ma tahaksin rääkida lugu,et kuidas kõik alguse sai,
et kuidas sa tulid ja mulle.
Korraga selgemaks sai,
et maailm ei olegi väike,
kuid tee ei olegi lai.
Et tunded on tunded ja neile
rajaneb sepik ja sai
ja mõte ja meeled ja mälu
ja kohati kohatu kolu.
Sunnid ja süüd ja seadus,
kõik väärtuslik,
elu ja olu´.
Lisas: 52eiko | Lisatud: 28.09.2016 08:04 | Otselink Tahaksin rääkida | Saada e-kaardiga Tahaksin rääkida
Kaks tüüpi
Mingid kaks tüüpi küsisid sinu kohta.Ma ei andnud neile sinu numbrit, andsin aadressi!
Lubasid sinu juurde tulla.
Nimed on õnn ja rõõm!
