Kasutaja 52eiko poolt lisatud luuletused ja salmid - leht 19
Tütarlaps aprillis
Rõõmude vürtsiseid veinekevad mul rinda kallas.
Hurmas läks päev, aga teine
mustade murede vallas.
Nutuga naeru pooleks
pudeneb igal viivul.
Emba mind, et ma kooleks
lõkkele loitvail tiivul.
Issand, kas iial ei leita
kongi, kus koltun vahaks?
Vahel su peekrisse heita
kihavaid mürke tahaks.
Piinan ja petan sind armus.
Kui aga kihvatad raeva,
tunnen, et raudne su karmus
avab mul seitsmenda taeva.
Lisas: 52eiko | Lisatud: 17.10.2016 17:32 | Otselink Tütarlaps aprillis | Saada e-kaardiga Tütarlaps aprillis
Jaga oma maailma
Näita mulle uut maailmaSeda mis asub su südames
Sest üle köige tahan sinna
Sest eksisteerin teeseldes
Köik valikud vöivad viltu minna
Kuid jääb see mis elab sinu sees
Tahan vaid tunda su huulte pinda
See see valik on sinu ees
Lihtsalt tahan kuuluda sinna
See maailm sinu südames
Palun anna mulle vöimalus
Luban et kasutan seda targalt
Sest ilma sinuta on maailm nii vöimatu
Ja sind kaotada ma kardan
Me leiame koos armastuse
See maailm kus puuduvad vöimatused
See koht, me kahekesi selle asukad need
See koht eksisteerib vaid sinu sees
Otse sinu südames
Lisas: 52eiko | Lisatud: 17.10.2016 17:28 | Otselink Jaga oma maailma | Saada e-kaardiga Jaga oma maailma
Teretulemast kolmandasse dimensiooni
Teretulemast kolmandasse dimensiooniKoht kus ainus mis loeb on meie tunded
Koht kus pole sirgeid jooni
Vaid läbi tähtede lõppmatusse sa lendled
Tere tulemast maailma
Kus elu on muretu
Lihtsalt kerkid üle taeva
Ja kellegile sa ei kuuletu
Teretulemast osooni
Kus sü süda on vaba
Kus seadused eiravad relatsiooni
Ja sa saad ise valida rada
Nüüd me elame kolmanda dimensiooni alguses
Sest elus peitub õnn
Kas sa näed neid tundeid valguses?
Kas tunned mida tähendab rõõm?
Lisas: 52eiko | Lisatud: 17.10.2016 17:20 | Otselink Teretulemast kolmandasse dimensiooni | Saada e-kaardiga Teretulemast kolmandasse dimensiooni
Armastatud tütarlaps
Tütarlapsele, keda ma nii väga armastin!Su liikmed lõhnavad kui noored valged kased,
mis oma ladvastikud peitnud uduloori.
Ning omi sädelevaid õlgu, rindu noori
sa läbi värisevi lehi paista lased.
Ja vaade selge sul kui kaljust karglev läte,
mis ripsmeilt vuliseb kui pehmest lepavõsast,
sääl joomas käisin ma kui lõo, kes eksind pesast,
uus elu vulas mul sääl üle pää ja käte.
Lisas: 52eiko | Lisatud: 11.10.2016 06:56 | Otselink Armastatud tütarlaps | Saada e-kaardiga Armastatud tütarlaps
Videvik
Tuul hingab raskelt, lõõtsub vana park,oktoobritaevas õhkab halli kadu.
Käin üksi mõtten linnaveerseid radu
kui haige, kõigist unustet monark.
Alt orust vabrikute kajab hõik,
suits üle linna viirastub kui madu.
Täis rõskust haiseb kuskil viinaladu
Ja kostab joomarite kisa võik.
Een udumärjalt hingavad alleed,
all jalge määndub lehti koldne sadu.
Siit varsti algab hämar, kauge padu
ja harvenevad sünkjad puiesteed.
Üks küsimus mind roosterõskelt sööb:
pean minema siit pargist viimaks kuhu?
- kas jälle linna nõgimusta suhu,
kust valgus ropp mul' vastu silmi lööb.
Ehk sinna, kuhu verstatulpe traav
kaob keset soode vesihalli rodu,
kun tukkuv hämarik mu nukker kodu
ja surisängiks avar maanteekraav.
Sääl roheliselt uinub videvik,
ööd päivile kui vaimud sarnanevad.
Ei päri keegi, miks nii hall sääl kevad,
miks tali sääl nii lumine ja pikk.
Käin üksi piki hämarat alleed,
all jalge sügislehti koldne sau.
Oktoobritaevas halli laotab kadu
ja tuuled mühavad kui kauged veed.
Uni - Öötaevas sätendab kuu hõberoos ...
Öötaevas sätendab kuu hõberoos,lööb sädelema vete jahe viru
kui lilleväli sinimustas voos.
Tuul tiibu laotab, unine ja vilu.
Siis lennuks minu vaimgi tiivustub
kuupaistel, läbi kroonilise une.
Mu templivare äkki kirgastub:
leek särab altarile puhken tule.
Sääl võlvistikus voogab magus aur
ja vahelt rooside mind valvab Jumal.
Ta pilk on tasane kui õhtulaul,
sest puhkevad mu põsed aokumal.
Ah, vastuhelk see on vaid helge kuu,
vaid sädelus vee haigutavas neelus!
Pilv hõberoosi kurku neeland ju...
Ööpime endu'ine vee ahnes keerus.
Lisas: 52eiko | Lisatud: 11.10.2016 06:54 | Otselink Uni - Öötaevas sätendab kuu hõberoos ... | Saada e-kaardiga Uni - Öötaevas sätendab kuu hõberoos ...
Õhtulaul
Enam päikse kuldsest lõõsastpunut pärg mu pääd ei ehi.
Igast puust ja igast põõsast
hiilib mustas mantlis mehi.
Võikaid varje kerkib hulgi
kohe taeva tuhmjat seina.
Kes küll poetas kaarnasulgi
ruugesse mu ristikheina?
Kes küll pühkis kullapuru
punetavalt pilvepangalt,
nühkis õiemustrid muru
hõberoheliselt kangalt.
Ära küsi. Pimedas ju
helkimas näed aknaruutu.
Koju nüüd! Sest öös on asju,
mille külge tark ei puutu.
Magaja
Võib-olla peitub mus päike.Võib-olla kaks või kolm.
Kuid suhu mul kasvab sammal
ja juukseisse kuhjub tolm.
Mu liha kuivand on kiviks,
mu veri kui roosteraud.
Kui kellelgi tüliks olen,
siis kaevake mulle haud.
Ei riiva mind kõduingel
ka sügaval liiva all.
Mu hingetõmbed on pikad,
ma magan kui metall.
Ja unekollile kõrri
ei krampu enne mu käed,
kui variseb Altmaa värav
ja kaheks kukuvad mäed.
Ärata mind
Ärata mindÄrata mind
Igavesse unne langemast
takista mind.
Ärata mind
Ärata mind
Ma vajan sind nii
kuidas saaksin ärgata
kui sind pole siin?
Korra avasid mu silmad,
ühe korra ava veel.
Kui ka korraks mind sa mõistad
on vaba su tee.
Ärata mind
Ärata mind
On rasked mu silmad
koorem raskem mu sees.
Ära uinu minuga
sinu kord ei ole veel.
Ärata mind,
ärata mind,
kasvõi korraks
ärata mind.
Koduigatsus
Öine lumesadumatab lume alla
pikki metsaradu.
Lumi põlvini,
ja mu pilk
ulatub taeva võlvini.
AK47 mul käes,
hinges kodu igatsus,
ma istun sõjaväes.
