Luuletused ja salmid igaks tähtpäevaks ja elujuhtumiks - leht 74
Langev lumi
Juba õhtul akna tagaheljus lumi langedes.
Hommikul on õued aga
kõikjal paksult hangedes.
Valged kasukad saand
aias üle öö kõik õunapuud.
Kõnniteel käib kaares laias
vilkalt majahoidja luud.
Meil on juba valmis plaanid,
millest mõeldud, nähtud und:
pea me suusad, pea me saanid
kihutavad mööda lund.
Loomaaias
Loomaaias lõvi, elevant ja ahvkõik nad nii toredad, et olen täitsa pahv.
Täiskäigul
Kui on aega, siis toolil kõõlun,hiirega hoolsalt matti ma hõõrun.
Loodan leida netist vist tõde,
kuid see ootus on asjatu - nõder.
Loen jälle, kes on kellele võlgu,
kelle tegudest, mõistus mul tõrgub.
Just nagu polekski miskit siin head,
kergitad kulme ja totrust vaid nead.
Vaadates - lugedes, aru ei saa,
kus suunal põrutab isake Maa?
Kuhu inimkond loodab nii jõuda?
Tahtes tõesti kord karile sõuda?
Õnnesoovid sünnipäevaks
Õnn sind ei ootagi mägeda taga,kaugetel sinistel randadel.
Vaid ta öösel su padja all magab
päeviti tallab su kandadel.
Kui sa talt küsid,
miks piirad mu tuba?
Nõnda ta vastata tavatseb -
Olen su töö, mis sul tehtud on juba,
aga ka see mida kavatsed.
Lisas: 52eiko | Lisatud: 01.11.2016 07:52 | Otselink Õnnesoovid sünnipäevaks | Saada e-kaardiga Õnnesoovid sünnipäevaks
Sügis
Siis kui sügisel on õues külmsiis on vihmast raske pilv
siis kui vihma jälle sajab
siis vihm kõik koerad tuppa ajab
siis kui maha tuleb lumi
siis ootad millal tuleks suvi
Valimised
Valimised varsi käes,Siimann jookseb sõjaväes,
tahab valimisi võita,
uhke autoga ringi sõita.
---
Valimised käes on varsti,
riigikogus vaja arsti.
Kõik on nupust nikastunud,
ennast nimesiltidega rikastanud.
---
Valimised läbi said,
Savisaar valitsema - unistus vaid.
Siimann võitis pika puuga,
Savisaar jäi lahtise suuga.
Viirus
Elas ükskord üks viirus,ta trumbiks oli kiirus.
Ta oli üsna kiire,
tal polnud mingeid piire.
Mis sest, et trumbiks kiirus,
kord tuli norton antiviirus.
Nüüd hävitati viirus
ja tema kange kiirus.
Jüri
Elas kord üks Jüri,kel elukohaks Türi.
Jüri elas väikses majas,
suppi keetis suures pajas.
Õhtu
Kui kätte jõudnud õhtu,ma jälle täidan kõhtu.
kui kätte jõudnud öö,
ma unustan kõik töö.
Kui kätte jõudnud hommik,
siis linnas jälle ummik.
Kui kätte jõuab päev,
siis tööl mul hakkab lõuna.
Ja kui käes on lõuna,
ma õgin punast õuna.
Juku uba
Juku maha paneb oa,ära määrib oma toa.
Lõpuks seemne mulda saab,
pingsalt ootama nüüd jääb.
Ootab minuti, ootab tunni,
ei miskit mullast välja punni.
Ootab nädala, ootab kuu,
juba suur on õunapuu.
Uba ikka mulla sees,
vaikselt ujub mustas vees.
Juku küsib isalt järgi,
isa vastab: "Ära sa märgi!
Äkki on tal vähe päikest,
et tal pole vartki väikest."
Juku näitab isale uba,
isal vastus valmis juba.
Vastus kõlas: "Vähe valgust!
pole siin ju mingit algust!
Uba on vist mädanenud,
muldki ära kõdunenud."
Juku meel nüüd kurvaks kiskus,
diivanile ta pikali viskus.
Pistis kisama kohe,
ütles, et tahab tuulelohe.
