Rõõmsad luuletused 2026 - leht 14
Sõprus
On sõprus see kui õla kõrval õlgja ühte sammu astub teie jalg.
Miks? Milleks iial sõber sult ei küsi.
Ta aru saab kui tahtmine on tõsi.
Nii enamasti poolest sõnast juttu taipab ka
ning silmist loeb mis öelda tahtsid sa. Võib juhtuda, et sõber sõbralt naha koorib.
Kuid õige sõber sellest üldsegi ei hooli.
Ta oma naha laotab sõbra jalge ette
ja võõras kohas sõbra eest veel hüppab vette.
Ta pea tulle pistab kui see sõbra soov
Ja vanaks saab, et sõber näeks ta kõrval välja noor.
Nüüd üle jääb vaid mõelda kas ka sina ise
teeks sama – või on sinu panus veidi pisem.
Kui kõik on korras, leiad ,et sa sama teeks.
Siis õigeks sõpruseks on avatud kõik teed.
Tormavas tuules
Aja tiksumist kuuleb,valgus on vajunud maha,
mõtted on sulanud suule,
laul lendab merede taha.
Hinged on lubatud kuule,
ruunid on vanade huulil,
rahu on südames suures.
Mõrudalt lõhnavas tuules,
hõimlased ootavad hiies,
hallide tammede juures.
Nendega kohtud sa täna,
hingavas tormavas tuules.
Lisas: 52eiko | Lisatud: 24.04.2016 11:12 | Otselink Tormavas tuules | Saada e-kaardiga Tormavas tuules
Elatud elu
Ainukordne on elatud elu,iga samm, iga saatuse pööre,
su hinge ja südame ilu,
mis heiastab sinu loome.
Mõtted, teosed, maalitud pildid -
vaimne pärand su elu pärast...
Nagu kaunid õitsevad lilled,
mis sünnivad vaid hinge maailmast.
Õnn
Õnn, et keelati ja kästi,õpetati, tehti pai...
Õnn, et kasvatati hästi-
nõnda lapsest asja sai!
Koolitee
Lasteaed jäi seljataha,ees sind otab kool.
Olgu saatjaks sellel teel
sul püsivus ja hool.
Lootused
Me iga päev paremat loodame,Me õndsamaid tunde ootame.
See lootus meid pidevalt petab,
See ootus meid abita jätab.
Kas keegi päriselt mõelnud, miks on nii?
Ehk tahame liialt kiirelt põgeneda siit..
Ehk on me lootused, need liialt suured,
Nii suured, et isegi ära ei jaksa viia tuuled
Mida teha, mina tean,
Rahulikult olema pead,
Viska mured, unusta lootused,
Sea endale lihtsamad ootused.
Kui oskame õigesti käituda,
Võivad lõpuks soovidki täituda,
Ära anna alla, tegutse edasi,
Eluring käibki ju sedasi.
Kevade algus
Pikemaks päevad sirguvad –rohkem jälle on valgust.
Mahlad pungades virguvad,
aimates kevade algus.
Pea püsti
Ära ütle, et elu on inetu, halb,oma koormat et kanda ei jõua.
Ole uhke ja sirge sa saatuse all,
ära iialgi paremat nõua.
Varja maailma eest oma pisaraid,
rõõmu selle eest kõigiga jaga.
Pea meeles, et alati õnnemaid
leidub murede merede taga.
Ära kadesta naabrite varandust,
vaeseid iial ei tülita vargad.
Hoia puhtana enese armastust,
hoia sõnu, mis siirad ja hardad.
Ära ütle, kui hommik on ududes hall,
et päikest sa enam ei oota.
Vaata ringi – nii palju on ilusat ees,
tuleb uskuda ainult ja loota.
Ära kuuluta tundmusi tuultele,
kergel käel ära südameid loobi.
Hoia mõistust ja hellust ka muudele,
sest tagasi põrkuvad hoobid.
Ära ütle, et elu on inetu halb
ja väsinud oled sa vaevast.
Püüa alati aimata pilvede all
sinist lapikest heledast taevast.
Kevade ootus
Linnupojad sünnivadsellel korral aafrikas.
Suve pole kuskilt näha,
jäänud on vist mägede taha,
aga käes on alles aprill,
härma tõmbab mehe prill.
Uue algus
Muutub aeg ja muutub maa,sinna parata ei saa.
Päike varju kannul käib,
vahel elu raske näib.
Rõõm ja naer on käsikäes,
kurbus pisarate väes.
Helgus lootusega koos,
valus okastega roos.
Tuuleiil meid jahutab,
meri tormis vahutab.
Igal asjal ots ja algus,
ööle järgneb päevavalgus.
Tuksub süda elule,
väikelapsel lelule.
Algab uus, kui ring saab täis-
kõik, mis vana, uus siis näib.
