Kasutaja 52eiko poolt lisatud luuletused ja salmid - leht 26
Algus
Seal, kus on lõpetatus lõppenud,ei saagi enam algus alata
ja kui on tuju vanast õppust võtta,
võib möödunu ka maha salata –
et oleks lihtsam jälle sinna minna,
kus algused on kokku tulnud ja
sind oodates on piduringi võtnud
ning mõtlevad, et nüüd võiks alata!
Rõõmukild
Hea, kui põski paitab päike,kissitama pannes silmad.
See on rõõmukild nii väike,
siis, kui nässus juuli ilmad.
Kaldaliival naudin tuult,
mis lööb randa lainevahu.
Pole vaja miskit suurt,
vajan merd ja lihtsalt rahu.
Meri võtab, meri annab,
meri kauneid viise loob.
Laine adru randa kannab,
merehõngu ninna toob.
Tõmban lõhnu enesesse,
istun täitsa mõttevabalt.
Vaatan kaldalt kaugusesse,
õnnehetkes ennast taban.
Kõik hästi
Kui mul oleks saba –seda liputaks,
linnumaja iga puu
otsa riputaks:
linnulaul ja sõber
päästavad su elu,
kui on maasse tampind
heitlik linnamelu…
Lähen hoopis sinna,
kuhu jäetud ruumi –
pole vaatenurki
külmi ega kuumi,
hingan sisse-välja,
nagu templis kästi…
Laulan omaette –
ja jälle kõik on hästi!
Ingli nimi
Laps ootuses pilvedel istusja raputas kartlikult pead,
juba suukegi virilaks kiskus…
“Ei tea ju, mis saama mu’st peab…!”
“Ära muretse,” lohutas Jumal,
“Sul antakse ingel üks teele
ja ole ka tark sa või rumal –
ta juhib sind alati reele!”
“Kuis tunnen ta ära ja kas
on mingine nimigi temal?”
Siis naeratas Jumal ning vastas:
“Jah, inglite nimi on EMA…”
Johhaidii...
Kas ma olen valmisootama ja lootma,
andestavaid mõtteid
järjest juurde tootma?
Kas ma ikka tahan
lasta käsi rüppe,
kuniks sina jaksad
teha ka kord hüppe?!
Valgus-aastad vahel,
erinevad laed –
sihiks ülikoolid,
mõnel lasteaed…
Valge roos
Aias kasvab valge roos,juba valmib maitsev moos.
Pakin sõbrale kinki ma,
pakki lisan kaardi ka,
maitsvt kommi ja moosi,
käest kätte annan roosi
Kaisukaru
Täna poodi ostma kaisukaru,Homme koti täie Lustikaru.
Kingitusteks kaartid kaisukaga,
Ennem olid kaartid lustikaruga !
Sõprus on see
Sõprus,see on iluslohutab sind raskel ajal,
kui sinu päev on vilu!
Sõber aitab hädas sind
kui sul jalas isegi pind!!
Halleluuja
Ja päike tõuseb idast,loojub läände.
Tee pöörakuni sirge,
siis teeb käände –
ning keerab ette hoopis
teise pildi,
mis ära muudab eilse
hinnasildi.
See oli kõigest
täpselt sinnamaani,
kui minu tundeid seljalt lugesid…
Kes keeras vimaks pea ja
avas huuled,
kui vaikselt ääriveeri
kaissu pugesid?
Kakskümmend aastat
valmida võib salm,
nii nagu Cohen’il see Halleluuja…
Kuid tõesti – kui on
leivad ühes kapis,
ei ole aega süüa
ega juua.
Avan südame
Avan südamekui pähklikoore,
võtan välja vilja
verinoore,
mis on kihvadest ja keelest
puutumata,
mis on allikana jäänud
muutumata.
Näitan sulle seda
seemet igavest,
räägin juttu juurde
millest iganest…
Aga ülejäänu on su
enda mure –
teiste kookoskapsleid läbi
ma ei pure.
