Kasutaja 52eiko poolt lisatud luuletused ja salmid - leht 31
Arvasin, et olen...
Arvasin, et olen kõike näinud -põrgu koopaid, taeva väravaid...
Hetk hetke kõrval targemakski läinud,
kui säilitanud silmi säravaid...
Arvasin, et olen kõikjal käinud -
kõndides või joostes, igas võttes...
Ausalt, üllalt avameelne näinud,
jaganud, mis südames ja mõttes...
Kuni tulid sina. Võtsid käest,
varjutasid, paljastasid kõik...
Sellest päevast peale olen kohal -
ja hoopis elan, hoopis hingan...
Kogu väest.
Lisas: 52eiko | Lisatud: 06.06.2016 18:45 | Otselink Arvasin, et olen... | Saada e-kaardiga Arvasin, et olen...
Tegus pere
Võtan ühe väikse sõna,panen teise juurde -
naljaks lükkan mõlemad
mõttejuppi suurde:
kes küll arvas, et see pull
kestab nõnda kaua...
Muudki teha oleks mul!
Mees just kattis laua.
Pidulikult küpsetab
tütar pardipraadi,
piima kannust lüpsetab,
lisab šokolaadi.
Väike tibu laua all
legopäid loeb kokku -
tal on seltsis põrandal
tuhattosin nukku.
Poja õpib i-padiga
varsti seitset keelt,
sõpruskonda tervitab -
kõik on sama meelt.
Koer on ka veel kusagil
pimedusse pugend -
tahab juba magama...
Pole kella lugend!
Telekas ei mängi meil -
ei olegi teist kodus,
selle-eest on arvuteid
igat sorti rodus.
Mis sa teed, kui kooliga
tuleb kaasas käia...
Elu nagu rooliga -
pole ämma, äia.
Ise teame, ise teeme,
kuidas süda käsib.
Mõnikord, kui päris ära
linnajämmist väsib,
teeme õues väikse tiiru...
Lähme ära maale,
pinksitame pallikesi,
tantsitame saale.
Sööme lõkke ääres voblat -
kohalikku kala,
oma lemmiklindudele
viime hõrku pala.
Nagu indiaani külas
nuusutame õhku,
väsinud ja rõõmsatena
kobistame põhku.
Hommikul, kui ärkab jälle
meie tegus pere,
naerab raba, muigab mets
ning hõikab meile tere!
Mis on õnn?
Õnneks ei ole vist palju vaja,õnne ei taga meil hiiglaslik maja.
Õnnelik olla ei saa, kui on kole,
kui tervis on nässus, siis õnne ei ole.
Õnnetu see, kes töötuks on jäänud,
kui elutee sisse on tekkinud käänud.
Mis aga see, mis õnne meil tagab?
Kes oleks see, kes õnne meil jagab?
Eks nõudmine õnnele ole nii erinev,
minu õnn sulle, tundub ehk kesine.
Õnn on vast see, kui süda on rahul
ja hommikul tõustes, ei olegi pahur.
Kui pilves ilmas on killuke päikest,
kui miski ei rõhu - ei kõiges näe äikest.
Kui lastel kõik hästi, on seegi suur õnn
ja oskad veel naerda, kui pisike põnn.
Valge laev
Vahel mõtlen valgest laevast,sellist valgel hobusel...
Kuigi kujutamas taevast
elu moel mul kodusel.
Nägin ükskord valget laeva
lähenemas kaugusest -
seal, kus vesi tõstab taeva
välja oma raugusest.
Valge laev see kandis randa
suurel hulgal kaasasid:
vürste, kunne ja korsaare,
kindraleid ja pašasid.
Sõitsid maale pikas rivis,
lipsumõõgad vehkimas,
kübaratel kirjud suled
armusoove ehtimas.
Valge laev on saetud ammu
lossitorni laastudeks,
valge hobu kaaslane mul
pidudeks ja paastudeks...
Aga prints see lasi jalga,
vaatamata tagasi -
nägin teda unes kord, kui
sügavamalt magasin.
Mõtlen vahel valgest laevast,
sekka sellist hobusel...
Kes nüüd kannupoisina
elab keldrikorrusel.
Muutus
Ära hinga,vaid kuulata.
Keeldu mürast, mis matab,
omasta vaikuse embus.
Meenuta vaid head,
mata halva vari.
Avarda mõõtmelist pinda,
seda ei saa keelata.
Vooli pehmet helitust, mis katab.
Loovuta külm, kalkuleeritud karmus.
Unusta kõik vead,
tereta mis parim.
Kurjast heaks saab alati minna,
minevikku alla neelata.
Lapse mure
Öeldakse, et väiksel veel,on üsna piskud mured.
Kuid ka pisku piina teeb,
ning hinge aina pureb.
Teab vist iga suur ju seda,
kui ka kanda väike mure.
Kuis see vaevab - piinab teda,
kasvõi mure kätte sure.
Siis ei maksaks mõelda nii,
et mure last ei riku.
See hõõrub nagu kingas liiv
ning unenäkku tikub …
Amsterdam
Silmapõhja peegelduspilkupüüdev pilt:
pilvevatis päike ja
Amsterdami silt.
Mõnikord on vajalik
lihtne otselend…
Kannad oma pagasit,
kuni leiad end.
Juubeliks
Eludeks põimuvadlõimed ja lõngad,
valmivad siidkerged,
ramprasked kangad…
Hellade meeltega
hoidkem, mis antud -
olgu need rõivad ka
räbalaiks kantud!
Kalleim aare
Iga laps on emale kalleim aare,justkui kaunis oaas kõrbesaarel.
Ta suu, väiksed pihud ja süütud silmad,
toovad suurt rõõmu, kui sünnib ta ilma.
Ema hool ja hellus last edasi viivad,
annavad jõudu ja tugevad tiivad,
et laps elus õnnelik olla suudaks
ja ema elupäevad nii rõõmsaks muudaks.
Usk, lootus, armastus
Täna pealelõunalpeidan jälle silmi -
ikka ebaõnnestunult
hajutasin pilvi...
Ühel päeval aga siiski
tõstan oma silmad -
ja suveajal ilusaks
kõik muudan laadailmad!
Lisas: 52eiko | Lisatud: 31.05.2016 09:31 | Otselink Usk, lootus, armastus | Saada e-kaardiga Usk, lootus, armastus
