Kasutaja 52eiko poolt lisatud luuletused ja salmid - leht 32
Päike, rand, meri
Ütlema ei pea me headaega,sest veel on aega,
nautida seda mis meil on,
võtta kõik mis on siin ja praegu.
Mäletada kõike hiljem veel,
et see kannaks meid kaugele.
Päike, rand ja meri,
ei sellest me ära ei väsi.
Lähedased inimesed, kes selga ei pööra,
nendega koos saame nautida,
seda hetke kui kõigil on aega,
suvele anduda.
Lõputult pikk on päev,
ja kui koos sinuga
saab seda mööda saata,
nii võiks alati minna.
Aeg on nautida kõike,
mida tal meile pakkuda.
Päike, rand ja meri,
ei sellest me ära ei väsi,
meeletu suvi
ei saa see niipea läbi.
Ainuke soov, koos sinuga
see aeg mööda saata.
Lisas: 52eiko | Lisatud: 31.05.2016 09:27 | Otselink Päike, rand, meri | Saada e-kaardiga Päike, rand, meri
Suverõõm
Suvi küps on astund aeda,näe pihlal kuis veretav toon.
Nii raske endasse kaeda,
kui allikast sõõmu sa jood.
Ripub
Toolileenil ripub jakk,hobul rippu kohev lakk.
Taadil piibutobi ripub,
siis, kui uni peale tikub.
Sillad rippuma on loodud,
põõsas marjad omasoodu.
Ripub udar lehmal alla,
rippu lõua all on sall.
Väga tähtis on ka see,
et ripakil ei oleks keel.
Abitult, et käed ei ripuks,
siis võib jõuda üsna tippu.
Perspektiiv
Ma ei taha rahvatantsu,Paganat ja Kaval-Antsu,
Vargamäed ja Kivirähki,
ahnet naist ja väega vähki...
Tahan olla metsa poole,
sisu luua oma loole,
järgida, mis muutumas -
tiivad pilvi puutumas!
Ma tulen
Ma tulen siis,kui sa seda
kõige vähem ootad.
Ma tulen siis,
kui sa mind vajad.
Ma tulen koos hommikuga,
koos tõusva päikese,
kastese rohu
ning ähvardava ohuga.
Ma tulen.
Ja sina ei saa
sinna midagi parata,
sest viimaks on aeg
silmast-silma kohtuda.
Kodu
Meil aia-äärne tänavas,kui armas oli see!
kus kasteheinas põlvini
me lapsed jooksime.
Kus ehani ma mängisin
küll lille, rohuga,
kust vanataat käe kõrval mind
tõi tuppa magama.
Küll üle aia tahtsin siis
ta kombel vaadata:
«Laps, oota,» kostis ta, «see aeg
on kiir küll tulema!»
Aeg tuli. Maa ja mere peal
silm mõnda seletas --
ei poolt nii armas olnud seal
kui külatänavas!
Armsam
Astu julgelt ligi armas,minu õla najal võid sa nutta.
Poeta pisara haaval,
ära rutta!
Sinu elusoojast õhkav ihu,
hellitab mu embuses.
Kui meega õrnutsenud piim,
ole rahus, miski pole nihu.
Sulle toetust anda on nauding
mitte piin.
Sõprus
Sõbrad on tähtsad meilekuna nendeta ei saa me enam meile.
Kuna nendeta ei saa me elada
ei saa ka pelada.
Kui sul sõpru pole
on siis su elu kole.
Aja külaskäik
Tuli külla Olevik,“Meelerahu” kaenlas.
Pärisin, et mis siis tema
kõrgeausust vaevas.
Kurtis, miks küll inimestel
pole teda vaja –
ehitavad kinnisvara,
ajaveedumaja!
Tuli külla Minevik,
uksel kitkus karvu,
mida juba, – olgem ausad -,
oli näha harvu.
Lausus: “Sõidan üle piiri,
saada metrojaama –
sest siin ma halvaloomuliselt
hakkan otsa saama!”
Tuli külla Tulevik,
ei tõstnud üldse pilku...
Ma ei püüdnud tema silmist
ühtki vihjevilku.
“Sõbrakene,” ütlesin, “kui vaatad
ainult maha,
siis taevas, millest unistad,
jääb ju planeedi taha…!”
Raha
Kui mul oleks palju raha,reisiksin ma ümber maa,
viskaks tuhhi ette-taha
ja transpordiks oleks mul vist paat.
Käiksin lihtsalt igal pool,
jumala pohhui oleks mul kool.
Enam ma ei vaevaks pead,
kas mul hinded halvad või head.
Sellist elu väga tahaks,
kui mul ainult oleks raha.
